2011/08/02

O-Ringen Hälsingland 2011

Kümme päeva enne O-Ringenit, kui parasjagu aias vaarikaid korjasin, helises telefon. Täiesti võõras number. Võtan vastu. Tsau! Kuule, Kerstin siin. Kaia ei tule O-Ringenile. Kas sa ei tahaks tema asemel tulla? Esimene reaktsioon oli: vau! Teadsin, et nad lähevad ja oii, kuidas kadestasin. Jutud liikusid, et see on super üritus. Kui mul nüüd avanes võimalus minna, siis esimene mõte oli loomulikult jah, loomulikult ma tulen, jess!! Siis aga hakkasin mõtlema, et ema on ju Soomes, kes kodu eest hoolisteb, kust raha saan jnejne. Lubasin kiiresti teada anda. Nii ma siis rääkisingi isale ja ta ütles, et eks sa mine. Järgnes suur asjaajamine. Korraldajatele oli juba kiri saadetud, et Kaia Kivikas ei võistle ja võib nime maha tõmmata. Siis aga saadeti kiri, et las koht jääb alles, lihtsalt nimi muutub. Nime aga ei muudetud. Jälle uued kõned .. oeeh. Lõpuks siis saadi asi päev või kaks enne minekut niimoodi korda, et nimi muudeti ära ja tehti uued startlistid. Igaks juhuks siiski andis Kaia Marilile oma SI-pulga kaasa, et kui mul peaks vaja minema. Startlist korras, laevapiletid olemas, reis võis alata. Kusjuures ema tuli kaks päeva enne minekut tagasi. Nojah, ta polnud isegi eriti üllatunud, et ma jälle kuhugi reisin. Juba harjunud.
Kerstin Uiboupin (autojuht), Daisy Kudre, Marili Zimmermann ja mina - neli seiklusjanulist tšikki asusid 22. juulil koos Rootsit vallutama. Laupäeva õhtul jõudsid lõunaeestlased Paidesse. Mina tulin samuti sinna vastu neile. Tegime ühise šopingutuuri Paide Maksimarketis ostes kaasa meeletult nodi. Edasi istusin nende auto peale, pakkisime Türil minu asjad ka peale ning jätkus sõit Paldiski poole. Aega tundus liiga palju üle olevat. Juba kartsime, et peame mitu tundi sadamas passima. Aga varu on alati hea! Rapla lähedal olid teetööd, seega tegime mitu lisakaart. Lisaks tankisime ja sõitsime esialgu valesse sadamasse Paldiskis ja siis õigesse. Kui lõpuks kohal olime, siis võtsime piletid välja, mis tähendas seda, et istusime pikalt järjekorras. Ja nii see aeg kaduski! Jõudsime kiiresti kaks (öist) ühispilti teha ja juba sõitsimegi laevale. Laeva poole sõites suutsime mõnesaja meetri peal kottpimedas veel tiirutada. Selles imetoredas sadamas pole ju teekond laevale märgistatud ja sel hetkel ees ühtki autot polnud, niiet suutsime valele teele keerata (pärast nägime, et sealt kaudu oleks ka kohale jõudnud) ja mingi masina teed blokkida. Aga põhiline on see, et jõudsime õigeks ajaks laevale .. ja saime laeva suurima kajuti, yeah!
Pühapäeva hommik algas ilusa päikesetõusuga, mida oli kajuti akendest hea jälgida. Hommikul sõime nagu hullud. Pidime ju korralikku toitu nädala jagu ette ära õgima, sest järgnevad 7 päeva oli plaanis ära elada ainult kiiresti valmistavatest toitudest (nuudlid, kiirpudrud, patad jne).

1. päev
Etapp 1: 7,5 km, 13KP ja hullult kive - kõik, mida teadsin enne metsa minekut eesootava kohta.
Enne metsa minekut olin väga ärevil. Polnud ju kunagi varem Rootsis orienteerunud. Ootasin, et saaks juba täiesti teistsuguse maasikuga tutvuda ning nautida orienteerumist.
Esimene punkt oli õnneks lihtne. Mulle sobib kui esimene või esimesed kaks võõral maastikul või ka öises metsas on lihtsamad - väheke sisseelamisaega. Kui on kohe orienteerma vaja hakata, siis tuleb tihtipeale mõttetu viga. AGA seekord esimesse kõik sujus, teise sain samuti väga hästi kätte. Olin juba üllatunud. Mõtlesin, et oh, ma saan ju täitsa hakkama, pole nii raske midagi. Ja täpselt pärast seda tegin loomulikult 5-minutilise vea. Nägin, et kolmas punkt on keeruline. Vaja kivide ja kaljude vahele minna ning neid lugeda. Kartsin isegi, teadsin, et ma ei saa seda ilusti kätte, kui tahan sinna lihtsalt joosta ja kaarti vaadata (orienteeruda). Seega võtsin suuna peale ja kõndisin täiesti rahulikult otse punktile peale. Umbes 10m enne kohale jõudmist ma ei saanud enam mittemidagi aru, kus ma olen ja võtsin pähe mõtte, et olen liiga kaugel või ära kaldunud (mis oli suhteliselt võimatu) ja keerasin vasakule. Millegi pärast mulle tundus, et punkt on pigem seal pool. Ei mäleta täpselt, mis mind veenis .. Kusjuures natuke enne ära pööramist küsis üks mees kusalgi kaljude vahel asukohta ja ma ei teadnud küll täpselt, kuid näitasin, kus võiksime olla. Ja pärast rada peale joonistades selgus, et ma olin täpselt seal, kus arvasin. Isegi suund oli õige .. MH! .. Igatahes nii ma liikusingi vasakule. Lõpuks juba otsisin lihtsalt midagi, millest kinni hakata. Nägin pätsi ja selle küljel suurt kivi, no ikka mõnus suur lahmakas. Teadsin, et selline peab ikka eriti suure musta täpina märgitud, leidsingi punktist 100m (või rohkemgi) eemal selle piirkonna suurima täpi. Jap, saingi paika, jess! Kõik klappis ja hakkasin uuesti punktile peale minema. Ning ikka suutsin mööda minna. Jälle mittemidagi ei klappinud. Läksin siis kahe kalju vahele tagasi (kus asukohta näitasin) ja proovisin uuesti punktile peale minna ja siis lõpuks sain täiesti kobamisi punkti kätte. Tuleb tõdeda, et kõndisin umbes 3 korda punktist 5-10 meetri kauguselt mööda. Lihtsalt ei näinud! Ja punkti asukoht ning selle ümbrus ei klappinud minu jaoks isegi sealsamas punktis seistes.
Edasi läks enam-vähem hästi kuni eelviimaseni. Vahepeal oli segadusemomente ja ühest punktist suutsin jälle mõni meeter eemalt mööda kõndida, aga ma ei loe neid seekord suurteks vigadeks. Avastasin, et mustade ristikeste järgi on end kõige parem paika panna(söödasõimed) ja punased kastikesed kaardil on joogipunktid. Kui Eestis on raiesmikud risu pärast kehvasti joostavad, siis kujutage ette, et selle risu all on ka kivikribu kiht. Vot nii on halb joosta ... kui mitte võimatu! Igatahes, eelviimasesse (12.) olin juba täiesti õigel teel kui äkki vaatasin punkti numbrit ja see oli 100. Arvasin kohe, et see on viimane punkt või vähemalt väga lähedal sellele ja jooksin juba lõpukaare poole. Mingi hetk ei saanud enam mittemidagi aru. Mõtlesin, et punkt on ühes kohas, teadsin, et teises, aga liikusin mõtete järgi. Kusjuures samal ajal mõtlesin, et tegelikult ma teen valesti. Ühesõnaga mõtted olid nii sassis kui olla said. Ulme! Kui olin juba 12. ja 13. punkti vahepeal, sain aru, et nii ei saa edasi minna. Viisin ruttu ümbritseva kaardipildiga kokku ja andsin tuld suunas, kust just tulin ning edasi viimasesse.
Rootsis orienteerumine, W20 klassis võistlemine, esimesel etapil tulemuse kirja saamine - check-check-check. Õhtul kaarti analüüsides nägin, et tegin parajaid lollusi metsas. Õppida oli palju ja teadsin, et järgmine päev enam neid vigu ei tee.
Aeg: 75:36
Koht: 65. 91-st
Viga: ~10 min
Kaotus võitjale: 24:58
Tulemused.


2. päev
Etapp 2:
8,3 km, 14 KP
Aeg: 76:12
Koht: 40. 88-st
Viga: ~9 min
Kaotus võitjale: 19:28
Tulemused.

Väga hea päev oli, kui paar punkti arvestamata jätta. Tundsin end üpris enesekindlalt. Suutsin isegi kõrgusjooni ja kive jälgida. Eesmärk oli rada läbida võimalikult puhtalt. Isegi kui see oleks tähendanud null jooksusammu.
Vead, kui hakata vaatama, tulid ühest kohast: jäi selgeks tegemata punkti t ä p n e asukoht. Teise minekul ma tõesti ei osanud arvata, et pean nii kõrgelt punkti otsima. Neljandas suutsin eelmise päevaga sarnaselt 5-10 m kaugemalt mööda minna. Ja lõpus ei hoidnud pead piisavalt kainena.
Õhtu poole käisime põhiklassi sprinti vaatamas. Pidime ka Eric Saade kontserdile jääma, aga selle algus viibis üle poole tunni. Me ei jõudnud seda ära oodata ja sõitsime O-Ringen Towni. Ning sealt edasi sommidele külla. Seega jube kurb, aga seekord ei näinudki teda. Ah jaa, enne sprinti/sprindi ajal shoppasime ka veidi. Sain kaks (ühe hinnaga) toppi ja sõrmuse! :D

3. päev
Puhkepäev. Magasime kaua, aga mitte liiga kaua. Käisime jooksmas (Marili oli ainuke viil) ja nautisime niisama olemist. Üritasime poodi leida, aga noo, mida ei ole seda ei ole. Õnneks naabrid norrakad aitasid meid lõpuks. Poest leidisime uue Marabou šoksi(kookose ja banaaniga) ning Daimi jäätise, jammmi. Ma šoksi ei ostnud, kuid maitsesin. Ja üks parimatest, mida saanud olen. Tagasi sõites ostsid vist kõik seda koju kaasa. Käidi veel järgmise etapi võistluskeskusega tutvumas. Meie Mariliga seda retke ette ei võtnud, laisad.



4. päev

Etapp 3:
7,0 km, 14 KP
Aeg: 75:21
Koht: 54. 88-st
Viga: ~13 min
Kaotus võitjale: 25:40
Tulemused.

Meeletult kivine maastik, võimatu joosta. Enesetunne isegi enam-vähem. Võtsin väga rahulikult. Seitsmendasse ma ei osanud mittekuidagi minna. Niiet panin suuna peale ja hakkasin jooksma. Esimesed paarsada meetrit jooksin ning edasi lihtsalt kõndisin punkti. Vahepeal paar jooksusammu tegin, aga see oli tõesti väga vähe. Lihtsalt koguaeg lugesin ja ajasin järge. Jube. Ja mis välja tuli, 17. etapiaeg. Not bad. Järgmisesse mõtlesin tempot tõsta. Kahjuks oli vale otsus. Asi läks päris keeruliseks ära. Üheksandasse võtsin jälle ülimalt rahulikult. Tuleb tunnistada, et hetki, kus ma täiesti kindel olin, kus olen, oli vähe. Ja nagu kaardilt näha, siis üheteistkümnendasse ma ei mäleta, kuidas läksin. Tean ainult seda, et lõpuks avastasin end soo äärest. Kui meenutama hakata, siis meenub ka see, et võimatu oli joosta nende kivide peal. Mäluauk. Ja noh, lõpp oli kerge.

5. päev
Etapp 4:
3,4 km, 11 KP
Aeg: 41:15
Koht: 82. 90-st
Viga: ~8 min
Kaotus võitjale: 16:32
Tulemused.

Teise punkti täielik lollus. Keeldun kommenteerimast. Kolmanda sain küll ilusti kätte, kuid tegelikult vale teevalik. Neljandasse lõin kahtlema (jälle siis, kui täiesti õigel teel olin). Ja seistmendasse tee lõppes kuidagi tunduvalt hiljem ja nii selgelt. Seega läksin päris kaugele ära. Ma küll nägin ülesse vaadates kollast, kuid mõtlesin, et nii peabki olema.. mh, lolllollloll. Ja üheksandasse ka lolli peaga jooksin edasi. Teadsin, et pean ära pöörama, aga ikka jooksin edasi. Ma küll ei võtnud o-ringenit erilise võistlusena, aga see, mis sel päeval tegin, oli küll täielik jama. Kui järele hakata mõtlema, miks nii, siis ilmselt asi selles, et mõtted laiali. Ei keskendunud. Uskumatu, kui oluline see ikka on.

6. päev
Etapp 5:
6,9 km, 12 KP
Aeg: 78:33
Koht: 70. 79-st
Viga: ~12 min
Kaotus võitjale: 30:25
Tulemused.

Alustasin väga rahulikult, isegi kõndisin. Mida rada edasi, seda enesekindlam oli tunne, tempo tõusis, kuid samas ei läinud väga kiireks. Tegin mingeid väiksemaid apsakaid, aga mittemidagi suurt. KUNI (ma siiani ei saa aru, kuidas see oli võimalik) klammerdusin mäe külge. Vaatasin usinalt suunda, aga kivide otsas turnides see siis tõenäoliselt polnud kõige paremini vaadatud. Seega jooksin mööda mäe külge lihtsalt kõrgust hoides. Lõpuks hakkasin vaatama, et ma peaks ju ammu sellest kohutavast kivikülvist üle olema. Märkasin paremal kaljut, vaatasin suunda ja oii, kui pahane ma siis enda peale olin. Otsustasin keeluala piirini joosta. Ja kuna ma ei näinud mitteühtegi linti, siis jõudsin lõpuks lageda äärde välja. Alguses oli täielik segadus. Siis sain aru, et olen keelualas sees. Ja mitte kusalgi piiri ääres, vaid kaugel sees. Tahtsin ruttu üle eesoleva silla joosta. See oli veealla vajunud/kukkunud. Kuna jõgi tundus mudane olevat, siis otsustasin mitte riskida läbi minekuga. Jooksin natuke mööda äärt, kuni sain kivisema koha pealt üle (kivine tee jõe põhjas, ilmselt traktorile vms). Olin juba täiesti lolliks läinud - keskendumine kaotatud ja kuumus pähe hakanud. Niiet otsustasin keerata paremale, enne metsatukka üles ronida ja siis tagasi joosta mööda ülemist äärt. Milline rumalus! Aga vähemalt olin oma otsuses kindel ja viisin plaani edukalt ellu. Kaugeltki mitte õnnelikult, aga jõudsin lõpuni. Lõpusirge kütsin vihaga, mis kogunes selle lolluse pärast. Ja, jess, esimene etapiaeg. Kaks sekundit parem kui teine. Kui midagi muud ei saa võrrelda teistega, siis vähemalt lõpusirget saan. Kuigi tegija peaks rajal olema, lõppu enamus ei punnita... aaga mis seal ikka.

Kokkuvõttes kõigil etappidel õppisin midagi uut. Rootsis orienteerumiskogemus saadud. Ja mitte lihtsalt kogemus, vaid väga väärt kogemus. Vau, kui head rajad ja maastik! Tahaks tagasi. Iga päevaga tundsin end järjest enesekindlamalt metsas, maastik ja kaart hakkasid üha rohkem kokku sobima, kõik muutus järjest arusaadavamaks. Praegu on selline tunne, et kui oleks võimalik kasvõi nädalases laagris seal olla, siis võiks täitsa vabalt Rootsis hakkama saada. Seekord sai end jooksu osas ka kõvasti tagasi hoitud, põhiline oli õppida. Samuti olin aasta või kaks vanematega koos. Niiet järgmine kord loodan saada tulemuse, millega võin rahul olla.

Lõplik koht: 51. 86-st
Summaarsed tulemused.

Etapp 6:
4 km (8 km; olenes, kes kui VIP on); 1 KP
Aeg: 420:17
Koht: 1. ofc (nagu kõigil)
Viga: 0 min
Tulemusi kahjuks/õnneks ei avalikustata. Muidu annaks hea meelega lingi.
Kui kõik ülejäänud etapid läksid suht metsa, siis see õnnestus 99%(max ei saa kunagi olla). Nice.

7. päev
Vaikne ärkamine siis, kui kõik juba läinud, välja kolinud. Hommikusöök, käpet asjade pakkimine. Kiire(!) söögitegemine 12.00-15.00. Sõit Lauri juurde. Väike ekskursioon - lähiümbruse vaatamisväärtustega tutvumine (hiigel mänd, jõgi-järv, siniallikas). Hiline pannkookide küpsetamine. Filmi vaatamine.
Mõnusalt tihe päev. Kerge üleväsimus, kuid siiski rahulolu.

Tagasisõit kulges rahulikult. Traditsiooniline pildituks söömine rekkameestelaeval. Väike filmivaatamine, unepaus. Ning olimegi Eestis. Mind visati viisakalt Mäos maha ja sain juba südaööks koju. Selleks korraks selle suve tripp läbi. :)
Järgimine aasta jälle?