Tiomila on iga-aastane teatevõistlus Rootsis, mida korraldatakse alates 1945. aastast. Sel aastal toimus see edela-rannikul Göteborgi linna lähistel. Nimi "Tiomila" ehk "10mila" tähendab 10 rootsi miili, mis on 100km. See viitab meeste tiimi kogu läbitavale distantsile, mis on alati umbes selles suurusjärgus.
Meeste tiimi kuulub 10 meest ning naiste tiimi 5 naist. Meeste võistlus algab õhtul ja lõppeb varahommikul. Naiste võistlus on enne meeste oma ja toimub päeval. Ning enne naiste võitlust toimub hommikul ka noorte Tiomila.
Seekord oli kokku stardis 305 noorte Tiomila tiimi (igas tiimis 4 liiget) + 338 naiste tiimi (5 liiget tiimis) + 315 meeste tiimi (10 liiget tiimis). See on enam kui 6000 võistlejat. Äsja toimunud Jüriöö orienteerumisjooksu teatevõistlusel osales umbes 350 võistlejat. Jooksul ümber Viljandi järve startis sel aastal esimest korda üle 4000 osaleja.
Tiomila on Skandinaavia klubide jaoks üks olulisemaid teatevõistluseid Soomes toimuva Jukola kõrval, mille nime on eestlased ehk rohkem kuulnud. Jukola toimub juba 17. juunil ning seal on startimas umbes 15 000 inimest. Massiivne, kas pole?! Tulevat üritust saab Eestis vaid SEB Tallinna Maratoniga ilmselt võrrelda. Ainult, et telke (tuhanded inimesed ööbivad telkides), ajutisi poode ja muud meelelahutust on oluliselt rohkem ning maa-ala, kus on majutus-, pesemisvõimalused, võistluskeskus jms on kordades suurem.
Aga rääkides võistlusest, siis...
... möödunud nädal ei olnud kerge. Enne laupäevast võistlust olin sel nädalal kolme trenni peale kokku vaid tunnikene end liigutanud. Olin nädala esimeses pooles pisut haige - hingamisteedeprobleemid ja sellega kaases nõrkustunne. See on ka põhjus, miks teist vahetust jooksin. Alguses planeeriti mulle kõige pikem ehk 11,2 km ehk kolmas vahetus, kuid palusin lühemalt ja seekord kindlasti mitte ka esimest. Ning kuna üks tiimiliige oli nii haige, et ta ei saanudki tulla, siis mängiti kaks päeva enne võistlust positsioonid ümber ja sain omale teise vahetuse. Uue plaani järgi pidi kõige pikemat jooksma Miina.
Kangasala tiimi räsisid aga haigusprobleemid veel. Päev enne võistlust ehk reede õhtul Miina teatab, et tunneb end kehvasti. Võistluspäeva hommikul ei olnud seisud paremad ning järjestus taas muutus veel päris viimasel hetkel. Lõplik järjestus oli seega: Iida, mina, Outi, Jenni ja Miina.
Naiste massstart käis nii.
Ning Iida andis mulle "teatepulga" üle 101. kohal ning 6:54 kaotusega liidrile. Kaotus näib küll suur, aga tegelikult juba esimese vahetuse kolmas naine kaotas 2 minutit! Nii et kõrgete kohtadega oli vahe küllaltki väike ja tegu oli alles esimese vahetusega ning kõik saab veel palju muutuda.
Kuna hommikul äratavat sörki tehes oli enesetunne raske, siis ma ei oodanud väga erilist jooksu. Eesmärk oli rada maksimaalselt puhtalt läbida. Lõpetades aga sain teada, et tõstsin tiimi 70 koha võrra. 70 kohta! Midaaa!? Aga tõepoolest oli sooritus algusest lõpuni väga mõnus sujuv ainult ühe väikese erandiga, kui kümnendasse punkti minnes jäin jooksmist nautima ja ununes oma väga kindla etapivaliku tegemine. Ning kui ei tea, kuidas täpselt punkti jõuad, siis ei saa ju sinna ka veatult jõuda (kui pole piisavalt õnne). Mul oli nii palju õnne, et tabasin ära õige hetke seisma jäämiseks ja õnneks sain end ka kiirelt paika ja punkti. Tegin 20-30s viga. Pärast seda natukene rabelesin ja oli üks suurem ebakindluse/ hoo maha võtmise hetk, kuid jätkus üsna puhas sooritus. Oma vahetuse parimale ajale kaotasin vaid 1:17.
Olen väga õnnelik, et kuigi oli väga palju naisi ümber, siis mul oli oma tempo ja suutsin püsida mullis tehes täiesti enda sooritust. Orienteerumistempo dikteeris ette hea jooksukiiruse, millele organism tuli üllatavalt hästi järgi ning nii sai ainult sujuvat minekut nautida. Haiguse mõju tundsin õigevähe. Mul puudus hea kerge veidi lennukas tunne, mis oli varem ja füüsiliselt oli ikkagi pigem raske, aga samas oli ka maastik väga märg ja pehme ning ilmselt oli kõigil raske. Pluss kiirust ei saanudki väga üles ajada, sest rada oli lisaks füüsilisele väljakutsele tehniliselt nõudlik.
Pärast Iidat ja mind jätkas Outi. Outi on alati olnud meie tiimi ülitugev relv, kes tulistab konkurentidest hooga mööda. Kahjuks on ta olnud pikalt vigastatud ja ka praegu võistlustel andsid nii valu kui auk ettevalmistusperioodis tunda. Püssirohtu polnud piisavalt ettepoole tulistamiseks, kuid sellegipoolest super, et ta tuli tiimi eest välja ja hoidis meid heas konkurentsis. Mõned kohad vajusime (47. koht), kuid vahe 30. kohaga oli vähem kui 4 minutit.
Meie neljanda vahetuse jooksja oli ülitubli! Algselt pidi Jenni jooksma Kangasala SK teises tiimis, kuid kuna Anna oli haige ja jäi koju, siis ta tuli meile appi. Tegi tubli jooksu ja andis Miinale plaksu 36. kohal. Vahe 30. kohaga vähem kui 3 minutit.
Miina lõpetas heal 42. kohal enam kui 300 tiimi seas. Kuigi möödunud aastal olime 31. ja oleme ka kõrgematel kohtades olnud, siis arvestades kõiksuguseid tegureid usun, et see on tubli tulemus.
Olen meie tiimi üle uhke! :)
Naiste teate võidutiimi ankrunaine ülitugev Tove Alexandresson suutis joosta oma võistkonna 7 minutisest kaotusest 7 sekundiga võitjaks. Ma ei suuda enam otsustadagi, kas tema jooksud on jätkuvalt üllavatad või nii võimas üleolek ei ole enam üllatav. Võimas naine igatahes. Võitja lõpetamisest näeb videot siin.
Tulemused 10mila online results keskkonnas.
Teise vahetuse GPS-teekonnad koos minu teekonnaga võrreldavad 2D Rerunis.
Kõikide GPSseadme kandjate GPS-teekonnad leitavad GPSseuranda-st (nii meeste kui naiste, kõik vahetused).
Nüüd peab aga ruttu korralikult terveks ravima, et tuleval nädalavahetusel Eesti MV lühiraja tiitlit kaitsta ning teatevõistlusel koduklubi JOKA naistega kõrgete kohtade nimel võidelda.
MMini Eestis 59 päeva.
Meeste tiimi kuulub 10 meest ning naiste tiimi 5 naist. Meeste võistlus algab õhtul ja lõppeb varahommikul. Naiste võistlus on enne meeste oma ja toimub päeval. Ning enne naiste võitlust toimub hommikul ka noorte Tiomila.
Seekord oli kokku stardis 305 noorte Tiomila tiimi (igas tiimis 4 liiget) + 338 naiste tiimi (5 liiget tiimis) + 315 meeste tiimi (10 liiget tiimis). See on enam kui 6000 võistlejat. Äsja toimunud Jüriöö orienteerumisjooksu teatevõistlusel osales umbes 350 võistlejat. Jooksul ümber Viljandi järve startis sel aastal esimest korda üle 4000 osaleja.
Tiomila on Skandinaavia klubide jaoks üks olulisemaid teatevõistluseid Soomes toimuva Jukola kõrval, mille nime on eestlased ehk rohkem kuulnud. Jukola toimub juba 17. juunil ning seal on startimas umbes 15 000 inimest. Massiivne, kas pole?! Tulevat üritust saab Eestis vaid SEB Tallinna Maratoniga ilmselt võrrelda. Ainult, et telke (tuhanded inimesed ööbivad telkides), ajutisi poode ja muud meelelahutust on oluliselt rohkem ning maa-ala, kus on majutus-, pesemisvõimalused, võistluskeskus jms on kordades suurem.
Aga rääkides võistlusest, siis...
... möödunud nädal ei olnud kerge. Enne laupäevast võistlust olin sel nädalal kolme trenni peale kokku vaid tunnikene end liigutanud. Olin nädala esimeses pooles pisut haige - hingamisteedeprobleemid ja sellega kaases nõrkustunne. See on ka põhjus, miks teist vahetust jooksin. Alguses planeeriti mulle kõige pikem ehk 11,2 km ehk kolmas vahetus, kuid palusin lühemalt ja seekord kindlasti mitte ka esimest. Ning kuna üks tiimiliige oli nii haige, et ta ei saanudki tulla, siis mängiti kaks päeva enne võistlust positsioonid ümber ja sain omale teise vahetuse. Uue plaani järgi pidi kõige pikemat jooksma Miina.
Kangasala tiimi räsisid aga haigusprobleemid veel. Päev enne võistlust ehk reede õhtul Miina teatab, et tunneb end kehvasti. Võistluspäeva hommikul ei olnud seisud paremad ning järjestus taas muutus veel päris viimasel hetkel. Lõplik järjestus oli seega: Iida, mina, Outi, Jenni ja Miina.
Naiste massstart käis nii.
Ning Iida andis mulle "teatepulga" üle 101. kohal ning 6:54 kaotusega liidrile. Kaotus näib küll suur, aga tegelikult juba esimese vahetuse kolmas naine kaotas 2 minutit! Nii et kõrgete kohtadega oli vahe küllaltki väike ja tegu oli alles esimese vahetusega ning kõik saab veel palju muutuda.
Kuna hommikul äratavat sörki tehes oli enesetunne raske, siis ma ei oodanud väga erilist jooksu. Eesmärk oli rada maksimaalselt puhtalt läbida. Lõpetades aga sain teada, et tõstsin tiimi 70 koha võrra. 70 kohta! Midaaa!? Aga tõepoolest oli sooritus algusest lõpuni väga mõnus sujuv ainult ühe väikese erandiga, kui kümnendasse punkti minnes jäin jooksmist nautima ja ununes oma väga kindla etapivaliku tegemine. Ning kui ei tea, kuidas täpselt punkti jõuad, siis ei saa ju sinna ka veatult jõuda (kui pole piisavalt õnne). Mul oli nii palju õnne, et tabasin ära õige hetke seisma jäämiseks ja õnneks sain end ka kiirelt paika ja punkti. Tegin 20-30s viga. Pärast seda natukene rabelesin ja oli üks suurem ebakindluse/ hoo maha võtmise hetk, kuid jätkus üsna puhas sooritus. Oma vahetuse parimale ajale kaotasin vaid 1:17.
Olen väga õnnelik, et kuigi oli väga palju naisi ümber, siis mul oli oma tempo ja suutsin püsida mullis tehes täiesti enda sooritust. Orienteerumistempo dikteeris ette hea jooksukiiruse, millele organism tuli üllatavalt hästi järgi ning nii sai ainult sujuvat minekut nautida. Haiguse mõju tundsin õigevähe. Mul puudus hea kerge veidi lennukas tunne, mis oli varem ja füüsiliselt oli ikkagi pigem raske, aga samas oli ka maastik väga märg ja pehme ning ilmselt oli kõigil raske. Pluss kiirust ei saanudki väga üles ajada, sest rada oli lisaks füüsilisele väljakutsele tehniliselt nõudlik.
Pärast Iidat ja mind jätkas Outi. Outi on alati olnud meie tiimi ülitugev relv, kes tulistab konkurentidest hooga mööda. Kahjuks on ta olnud pikalt vigastatud ja ka praegu võistlustel andsid nii valu kui auk ettevalmistusperioodis tunda. Püssirohtu polnud piisavalt ettepoole tulistamiseks, kuid sellegipoolest super, et ta tuli tiimi eest välja ja hoidis meid heas konkurentsis. Mõned kohad vajusime (47. koht), kuid vahe 30. kohaga oli vähem kui 4 minutit.
Meie neljanda vahetuse jooksja oli ülitubli! Algselt pidi Jenni jooksma Kangasala SK teises tiimis, kuid kuna Anna oli haige ja jäi koju, siis ta tuli meile appi. Tegi tubli jooksu ja andis Miinale plaksu 36. kohal. Vahe 30. kohaga vähem kui 3 minutit.
Miina lõpetas heal 42. kohal enam kui 300 tiimi seas. Kuigi möödunud aastal olime 31. ja oleme ka kõrgematel kohtades olnud, siis arvestades kõiksuguseid tegureid usun, et see on tubli tulemus.
Olen meie tiimi üle uhke! :)
 |
| Kangasala SK 1: Iida Savolainen, Evely Kaasiku, Outi Hytönen, Jenni Joensuu-Partanen, Miina Kanko |
Naiste teate võidutiimi ankrunaine ülitugev Tove Alexandresson suutis joosta oma võistkonna 7 minutisest kaotusest 7 sekundiga võitjaks. Ma ei suuda enam otsustadagi, kas tema jooksud on jätkuvalt üllavatad või nii võimas üleolek ei ole enam üllatav. Võimas naine igatahes. Võitja lõpetamisest näeb videot siin.
Tulemused 10mila online results keskkonnas.
Teise vahetuse GPS-teekonnad koos minu teekonnaga võrreldavad 2D Rerunis.
Kõikide GPSseadme kandjate GPS-teekonnad leitavad GPSseuranda-st (nii meeste kui naiste, kõik vahetused).
Nüüd peab aga ruttu korralikult terveks ravima, et tuleval nädalavahetusel Eesti MV lühiraja tiitlit kaitsta ning teatevõistlusel koduklubi JOKA naistega kõrgete kohtade nimel võidelda.
MMini Eestis 59 päeva.
No comments:
Post a Comment