EYOC | Teade

26. juuni
Tiimid:
W16
1. Margret Zimmermann
2. Marianne Haug
3. Triinu Rooni
M16
1. Janek Piirisild
2. Anti Sõukand
3. Rimmo Rõõm
W18
1. Evely Kaasiku
2. Marili Zimmermann
3. Kaisa Raudkepp
M18
1. Tõnis Laugesaar
2. Kristjan Linnus
3. Reigo Teervalt
MIX
1. Laura Joonas
2. Kerda Timmusk
3. (puudus)

W18:
1. ja 3. vahetus: 4,5-4,6 km, 130m tõusu, 20KP.
2. vahetus: 5,1 km, 150m tõusu, 23 KP.

Unetunde oli eilsete seikluste pärast natuke vähem kui oleks võinud olla ja tundsin, kuidas väsimus surus peale. Tõesti väga raske oli joosta. Terve rada lihtsalt lonkisin(kuigi pingutasin nii kuis jaksasin) ja ootasin pikisilmi lõppu. Ilm oli ka järjekordselt kehv, kõige kehvem eelnevate päevadega võrreldes: ainult sadas lakkamatult.
Õnneks minu klassi start oli kõige hiljem (kuid enne mixe), seega sain soojendust teha rahulikult ja pikalt. See kulges juba väga vaevaliselt, ma ei tahtnud teadagi, mis rajal siis saab. Kui start käis, siis võtsin end nii kokku kui sain ja teadsin, et ega keegi väga hullult kihutama ei hakka. Pidi tehniliselt keeruline rada tulema, eriti pärast vaatekat. Ma tegelikult ütleks, et suht kerge oli ja pärast vaatekat pigem veel kergem. Kuid siiski suutsin viga teha ja loomulikult ühe eriti lihtsa punktiga. Kuna ei jõudnud viiendasse punkti minnes rada ette lugeda ja teistest maha ei tahtnud jääda, siis järgnesin ühele soomlasele, kellega oli tõenäoliselt sama hajutus. Nii lugesin kõike, mis vastu tuli järgi. Kõik kraavid, kivivallid jne kuni ühel hetkel avastasin, et ootootoot, milline kraav see nüüd oli ja mis vall. Kõik läks segi. Üritasin millegi järgi midagi millegagi klapitada ja midagi panin isegi kokku. Aga siis natuke enda arvates õiges suunas liikudes enam ei klappinud jälle. Hiljem kaarti vaadates avastasin, et kahe punktirõnga(6. ja 13.) vahele jäi veel üks kivivall, mida ma metsas ei märganud ja see mind ajaski segadusse. End paika sain alles siis, kui jõudsin punktist päris palju lõuna pool olevasse kraavide risti. Tõttasin siis kiiresti tagasi sinna, kust tulin. Vahepeal nägin ka enda 13. punkti, mis kinnitas mu arvamust. Lõpuks sain punkti ilusti kätte, aga nagu eilegi, suutsin ka täna rikkuda soorituse ühe suure 3-minutilise veaga. Lõpp kulges peaaegu hästi. Järgmine viga tuli, kui läksin sinnasamma 13. punkti. Kui olin punktile juba õige lähedal, tuttavas piirkonnas, siis olin kohe kindel, et aah, see on ju see punkt, mida nägin enne kraavide ristis. Kaarti peaaegu vaatamata kihutasin kohe sinna. Ja loomulikult sinna jõudes meenus, et kurja, see oli ju järgmine punkt, mida enne nägin. Nii jõudsin vaatekasse alles 16. kohal, kaotusega võitjale 5:39. Minu ees olid mitte väga kaugel Šveits, Rootsi, Prantsusmaa, Ukraina ja veel paar riiki. Kuna pärast vaatekat läbisin raja puhtalt(tundub, et päris paljud seda ei teinud) ja enne lõpusirget sain veel ukrainlasest mööda, siis tulin metsast välja 9. kohal. Lõpuks sai piin läbi, kaotus võitjale 5:30 ... Mõistus pole ikka enda teha.
Pärast mind läks metsa Marili. Hoidsin kõvasti hinge kinni, et ta teeks hea jooksu. Kuid ei tulnud ikkagi päris nii hea. Vaatekasse ta jõudis 10. kohal, kaotus võitjale 12:06 ning lõppu 13ndana, kaotus 16:24. Meie kolmas vahetus Kaisa tuli vaatekasse 12ndana (+25:09). Lõpuks jäime siiski samale kohale, kus nad olid eelmine aasta: 11. Kogu kaotus võitjale 25:30. Rootsi tüdrukute teine vahetus tegi v ä g a kõva jooksu ja tõstis Rootsi 14ndalt kohalt neljandale. Ning sinna ta siis lõpuks ka jäi. Veel tegi tugeva jooksu Soome teine vahetus. Nende tiim jäi kokkuvõttes seitsmendaks.
M16 poisid jäid kokkuvõttes 16. kohale, M18 20 ja W16 tiim oli 13.
Pärast võistlusi oli meil kiire ära minekuga. Seetõttu ei saanud ka korralikult pesta. Pidime pesema võistluskeskuses peaaegu niriseva külma vee all, sest kui kõik oleks hakanud pesema hotellis, oleks tunnike kindlasti raisku läinud. Seega ainult osad, kes ei tahtnud autasutamist näha, said varem ära minna ja enne söömist pesta. Meie, kes maha jäime, tahtsime nimesilte kätte saada. Aga loomulikult iga korraldaja tahtis eraldi tänada kõiki ja soovisid, et me ikka edasi tegeleksime orienteerumisega ja tehti veel pilte jne. Kui l õ p u k s öeldi, et nüüd võite siltide järgi minna, siis algas mõnus krabamine. Igaüks jooksis oma või kaaslaste siltide järgi ning selgus, et paari meie tiimi silt puudus sealt. Nad olid ilmselgelt lihtsalt liiga aeglased .. otsisime siis neid kusaltki plangu taga telgist, aga mida polnud, seda polnud. Kuna Rein juba ootas meid tee servas, siis lõime käega ja jooksime ruttu bussi. Käisime kiiresti hotellis söömas, tassisime juba varem pakitud asjad bussi ja algaski pikk tagasisõit koju.

W18

1.	Tšehhi	122:20.8
2.	Norra	124:24.4	2:03.6
3.	Austria	124:29.1	2:08.3
4.	Rootsi	131:12.7	8:51.9
5.	Leedu	134:40.8	12:20.0
6.	Venemaa	135:14.9	12:54.1
... 11.	Eesti	147:51.7	25:30.9

147:51.7 = 43:08.9 (mina) + 59:57.4 (Marili) + 44:45.4 (Kaisa)

Tulemused

EYOC | Tavarada

25. juuni - tavarada ja pidu
Distants: 6,8 km
Tõusu: 140 m
Punkte: 16
Kaart 1:15 000, e=5m, A3.
Võistlus, mille start oli ühel pool mäge ja finish teisel. Ilm oli kehv: suhteliselt jahe ja sadas.
Kuna tavaraja model ehmatas mind natuke ära, siis otsustasin võtta pigem rahulikult ja liikuda kindlalt. Soojenduseks anti ka väike warm-up kaart. Eilse kaardi kõrval tundus see ikka väga kribu ja veidi raske oli alguses lugeda, kuid harjusin kiiresti.
Enne starti tundsin, et olen valmis minekuks ja tahtsin juba metsa pääseda. Rada kulgeski alguses väga hästi. Olukord muutus aga kiiresti, kui jõudsin ühele enda ees startinule järgi. Teadsin, et ei tohi lasta end segada ja pean jooksma nii edasi nagu olen üksi, kuid siiski suutsin natuke vale otsuse teha ühe etapi lõpu poole. See oli neljandasse minnes. Liikusin mööda väikest kollast riba, kui olin lagendikult väljunud. Märkasin, et nii ma ei saa kindlalt punkti kätte ja otsustasin läbi rohelise väikese sihi lõigukesele lõigata, et selle otsast punktile peale minna. Kuid ma ei märganud seda ja jooksin risti üle. Jõudsin välja kuhugi valgesse metsa keset rohelisi. Täpselt ei teadnud ka kuhu. Suht kehv tunne oli, aga pidi edasi tegutsema. Tagasiminek ei tulnud isegi mõttesse. Olin vaid ühes kindel: olen punktist lääne pool, seega pean liikuma nüüd paremale. Märkasin seal ka teist minust ees pool startinut. Mingi roheline väiksem ala oli paremal. Esimene mõte oli, et nüüd selle nurga taga on mu punkt. Läksingi vaatama ja no ei olnud .. Siis nägin järgmist rohelist, arvasin, et selle nurga taga peab kindlalt olema. Kaardil ei olnud ju väga palju neid. Ja ikka ei olnud. Siis uurisin natuke terasemalt, keerasin kaarti ja liikusin endiselt ida poole edasi, sest sinna ta pidi ju jääma! Kuni jõudsin kraavini. Jah, nüüd lõpuks sain ma aru, kus olen. Kõik klappis ja täpselt minu selja taga kaks, kellele järgi jõudsin, võtsid juba punkti. Nii kaotasin ligi kolm minutit, võib-olla natuke pealegi. Raja lõpu osas tegin ühe ära kaldumise ja suutsin veelkord ühest sihist üle joosta, niiet umbes minutike kogunes kaotatud sekundeid lisaks, aga üldiselt väga hull polnud. Ja ühest sabarakust ei saanud lõpuni välja lahti. Vahepeal olime küll eraldi, kuid kui kokku saime, tolknes järgi. Ikka pidi üks suurem aps sisse tulema ja ilusa jooksu ning koha ära rikkuma. Pärast analüüsi tehes selgus, et jätsin pooled teevariandid kasutamata. Niiet olin metsas pime ning ei näinud parimaid variante. Pikematel distantsidel peab alati vaatama üle ka teevariandid, kui on kaardil palju teid! Ühe hea järelduse võib siiski teha: ma olen võimeline häid sooritusi tegema ka euroopa tasemel.

1. Sandberg Frida (SWE)      48.41
2. Polishchuk Mariya (UKR)   49.21
3. Arbter Anja (AUT)         51.50
4. Haines Florence (GBR)     52.21
5. Raudkepp Kaisa (EST)      52.30
6. Ulvensoen Anna (NOR)      52.58
...
19. Kaasiku Evely (EST)      55.54 
36. Zimmermann Marili (EST)  61.03
66. Joonas Laura (EST)       71.18

PALJU ÕNNE, KAISA! Lõpuks tuli ära, tubli tüdruk! :)

Tulemused

EYOC | Sprint

24.juuni - Janeki sünnipäev ja SPRINT
Hommikul oli 6.50 äratus, et minna Janekile laulma ja kinki üle andma. Ajasime ka Vallo ja Reinu üles ning sadasime tuppa sisse. Ja üllatus-üllatus, Janekit polnudki toas, oli tualetti läinud. Samal ajal kui sisenesime grupiga, tuli ka Janek ning võtsime viisijupi üles ja andsime pidulikult meie superkingi üle. Poiss oli ilmselgelt väga rahul kingiga. Kuna tal oli padi maha jäänud, siis oli see ka igati praktiline kink.














Tänu võistlusele oli lõunasöök juba 11.30, mistõttu enamus tüdrukuid ei söönud suppi ja pastast sõid ainult osa. Mina tegin vastupidi, sõin ainult supi ja toas enda banaani. Kõht oli väga parajalt täis. Sprint toimus linnas Trebon. Stardid hakkasid 14.00, 15.17 oli minul. Rada 2,37km. Sooja saime teha kitsal vanalinna tänaval suhteliselt lühikesel lõigul. Ilm ei olnud ka parim, vahepeal sadas vihma. Õnneks minu jooksu ajal seda ei tulnud. Rada oli suhteliselt lihtne, ainult tuld oli vaja anda. Enesetunne oli peaaegu hea, natuke tundsin, et jalad ei liikunud nii hästi kui oleks võinud, kuid üldiselt ei saa väga kurta. Jooks ise tuli peaaegu puhas, paar suunaga mitte päris otse pähe minekut ning teisest kolmandasse oleks võib-olla paar sekundit võitnud kui oleks teisele poole kraavi üle alumise silla läinud ning mööda kraavi äärt jooksnud. Kindlasti oleks sekundeid kokku hoidnud ka ühe või kahe ühesekundilise seisaku ära hoidmine. Aga mis seal ikka, oleks on sama hea kui poleks, andsin endast parima ja tulemus sellele vastav: 9.

1.  Savkina Ekaterina (RUS)          13.40,8
2.  Fremstad Runa (NOR)              13.56,5
3.  Denisova Anastasia (BLR)         13.58,9
4.  Sandberg Frida (SWE)             14.07,1
5.  Forsgren Hilda (SWE)             14.12,9
6.  Ambrazaité Vesta (LTU)           14.14,4
...
9.  Kaasiku Evely (EST)              14.20,9
52. Zimmermann Marili (EST)          15.53,6
58. Raudkepp Kaisa (EST)             16.17,6
62. Joonas Laura (EST)               16.52,4

Tulemused

EYOC | Eeltöö

22. juuni - treening
Esimesel päeval toimus väike kaarditreening meie linnast 30 km kaugusel. Päris kerge oli kui aus olla. Kõik oli selgesti eraldatav ja nii tunnelis kui joonel püsisin enam-vähem hästi, ainus, mida oli vaja rangelt jälgida, oli suund. Seega enesetunne pärast metsaga tutvumist väga hea.
Õhtul tutvusime kena linnaga. Inimesed on üpris toredad nii palju kui nendega suhelnud oleme. Mulle hakkas tšehhi keel meeldima, see on lihtsalt vägev, selline .. teistsugune, heas mõttes naljakas. Üks järveke on samuti linnas, kuhu jubedalt tahaks ujuma minna, aga nagu selgus, siis ujumine sogase vee tõttu keelatud. Kuid kuumal päeval jalgu seal sees hoida oli super.

Õhtu veetsime tüdrukutega maniküüri tehes ja selleks kulus päris mitu tundi. Ainult Marianne ei lakkinud enda küüsi. Talle oli väga ilus sinine maniküür lõpetamiseks tehtud ja otsustas seda veel mitte maha võtta. Küünelakilõhn oli Marili ja minu toas veel järgmise päevani.

23. juuni - jaanipäev ehk modelite päev

Hommiku- ja lõunasöögivahe oli vaba, saime lihtsalt mõnuleda ja korraks linnas käia. Nimelt eilne maniküür ei olnud veel viimase lihvi saanud. Veel oli vaja peale kanda tavaline läbipaistev lakk, mis peidaks vead. Esialgu ostis Triinu omale mingi, millele oli disco peale kirjutatud. See disco otsustas musta värvi lillaks muuta ja valge roosaks, ühesõnaga rikkus kõik ära. Niiet pidime uut lakki minema ostma. Seekord saime mingisuguse tavalise. See oli nii tavaline, et isegi läiget põhimõtteliselt ei andnud juurde, pigem võttis ära ja tegi sinise tooni natuke heledamaks. Jällegi natuke ebaõnnestunud ost, aga parem kui eelmine, vähemalt ühtlustas.
Pärast lõunat läksime kõigepealt tavaraja modelile. Ausalt öeldes mind ehmatas päris ära see kaart. Esiteks oli väga palju võsa, teiseks ei olnud metsas rohelistest midagi aru saada ning kolmandaks tundus üldse kõik väga segane olevat. Seega hakkasin täitsa kartma tavarada. Sprindi modelil, mis oli meie võõrustajalinna vanalinnaosas, tegin ainult ühe kiirema otsa, sest vihmase ilmaga olid tänavad üpris libedad ja riskima polnud mõtet hakata. Ülejäänud 10-15 minutit tegime omale lihtsalt rohelisi ja muud sellist selgeks, et teaks, millest tasub homme läbi minna ja millest mitte. Ühtlasi saime teada, et enamus riike ööbib meist üpris kaugel Event Centre'is. Oii, seda melu, mis seal võis olla.. Meiega koos ööbisid ainult itaallased ja taanlased.
Kui modelite ajal sadas vihma, siis õhtuks oli see jälle üle läinud. Enne õhtusööki mõned minutid käisime veel homsele sünnipäevalapsele Janek Piirisild kinki ostmas. Tuleb tunnistada, et ma pole vist kunagi nii kiiresti kellelegi midagi leidnud. See oli suuresti tänu sellele, et meil olid poisid kaasas, kelle pilkusid püüavad lihtsalt sellised asjad. Niiet tänud neile!

EYOC 2011

European Youth Orienteering Championships
Tšehhi Vabariik (Česká republika)
20.-27. juuni 2011

Koondis:
N16: Margret Zimmermann, Marianne Haug, Triinu Rooni, Kerda Timmusk;
M16: Janek Piirisild, Anti Sõukand, Rimmo Rõõm;
N18: Evely Kaasiku, Marili Zimmermann, Kaisa Raudkepp, Laura Joonas;
M18: Tõnis Laugesaar, Kristjan Linnus, Reigo Teervalt.
Treenerid:
Vallo Vaher, Rein Zaitsev.


20.06 - 06:00 start Lõunakeskuse parklast
21.06 - 16:30 kohaliku aja järgi saabumine
22.06 - kaarditreening
23.06 - modelid (tavarada, sprint)
24.06 - sprint25.06 - tavarada
26.06 - teade
27.06 - õhtuks tagasi kodus

Sõit algas 20. juuni kell 00:45 Türilt Leonhard Soomi bussiga, mis pidi jõudma hommikul kella poole viieks Värskasse, et alustada ühist reisi Tšehhi. Umbes kahest jõudsin Tartusse, esimene peatus Mc Dondald's (kusjuures mina ei võtnud midagi), teine 2:31 Marili juures. Buss jätkas reisi, mina õnneks sain voodisse magama. Pärast ligi kahe ja poole tunnist uinakut oli väike söök ja juba 6:03 olime Lõunakeskuse juures asuva tankla parklas. Nüüd algas Tartust peale tulnutel pikk teekond kui samal ajal Värskast tulnud buss juba sõitis. Kaks bussi said kokku pärast Läti piiri. Kolme tunniga läbisime Läti ja sama ajaga ka Leedu. Poolas ootas meid pärast Varssavit ees suur teeremont, kus kaotasime kõvasti aega. Nagu Vallo ütles, siis läkski enne liiga hästi. Olime sunnitud pärast pikka rivis venimist ringi minema ning vaikselt hakkasime ka öömaja otsima. Esimesed kolmest kohast saadeti kohe minema ning neljandas öeldi, et maksimaalselt kuuele saame voodid. Tekkis juba tunne, et vaja otse Tšehhi põrutada. Kuid siis lõpuks leidsime Lodzist paar kilomeetrit lõuna poole motelli, kus meid vastu võeti ja leiti kõigile ase. See võis olla umbes kümme õhtul kohaliku aja järgi. Poole üheteist paiku läksime juba õhtusele sörgile. Hommikul väike lõunasöök ja juba üheksa paiku asusime uuesti teele. Enne Tšehhi piiri tegime Vallo lubatud Mäki peatuse ja juba viie paiku olime kohal meie võõrustajalinnas Jindřichův Hradec hotellis Vajgar. Ja hakkaski kõik pihta ..