2012/02/04

Ellu jäin!



Viuh, ellu jäin! Just tulin -28kraadisest jäisest õuest suusarajalt (EMHI andmetes maapinnal oli külma -37), et üle mõne päeva jälle trenni saaks teha. Jubemõnus tunne on, ausalt! Seljas olid paksud vatipüksid ja jope ning külm oli kaugel minust. See on lausa super! Pole tükk aega nii uhke enda üle olnud. Loodame nüüd ainult, et tervist jälle alla ei tõmba see nali. :)

Külmunud põsed sai ka lõpukilomeetritel soojaks naerda. Türi Tolli metsa, mis on täiesti tasane, kui paar konarust ja tehiskünkake välja arvata, võttis külm naksti mu ema suusad kõige pisema muhukese tipus kinni (kõrgus u 1m) ja ta sukeldus käed ees lumme.

Treeningu lõpus nägin välja suhteliselt sarnane 2010 lumelaagris jäädvustatule.

2011/12/13

SO-hooaeg alaku!

Tallinna Reaalkooli 127. lennu märk
Viimase paari kuu spordiväliseks tippsündmuseks on kindlasti koolimärgi kätte saamine. Päeval oli aktus ning õhtul ball, kust kell üheksa laulsime nooremad gümnasistid välja ja jätkasime abituuriumi ning õpetajatega rituaalidega (söögilauake, suguhõimutants, toostid, näidendid jms). Öösel ühepaiku jõudsin peolt koju. Pärast tunnist uinakut hakkasin ruttu kotte pakkima, sest juba 6.30 algas maja eest väljasõit laagrisse. 8.00 väljus laev Tallinnast (ja algas uinak) ning 10.30 jõudsime Helsingisse (ja lõppes uinak). Edasi jätkus reis gaas põhjas Saariselkä poole (ja algas uinak), mis asub u 1100 km Helsingist põhja pool. Sihtpunkti jõudsime südaöö paiku.

Laager kestis 26. novembrist 11. detsembrini ning selle sisse jäi selle hooaja esimene SO-võistlus: Ensilumen Rastit. Laager kulges, ma julgen väita, väga edukalt. Tunnen end praegu, pärast laagrit, tugevamana kui varasematel aastatel samal ajal. Selline tunne valdas mind ka Soomes treenides, mis on ainult hea. Kindlasti mängib siin (väga) suurt rolli see, et olen saanud suusatrenni teha ka enne Soome lumele minekut. Varasematel aastatel mul selleks võimalused puudusid. Näis siis, kas see lisaks enesetundele ka hiljem tulemustes kajastub.

Matk
Treeningpäevade alla kuulub ka kaks puhkepäeva, millest esimesel käisime matkal ning teisel lihtsalt keppidega kõndimas. Ning treeningkordadena on kirjas ka võistlused. Võitluseid oli kokku kolm: Ensilumen Rastit (kaks individuaaldistantsi) pluss kontrollvõistlus. Kontrollvõistlusel nagu start käis ja esimese tõuke tegin, hakkas kohe ninast verd jooksma. Jess! Nii terve esimene ring katsusin lisaks sõidule ka seda peatada. Ringi lõpuks sain isegi hakkama. Kokku oli vaja kaks 2,52km edasi-tagasi otsa sõita ehk raja kogupikkus tuli 5,04km. See oli üks raskemaid viiekilomeetriseid distantse, kus kunagi olen võistelnud. Tõusu sai ikka mõnuga! Sama distantsi läbisid veel Piret, Andres ja Daisy, kelle ajad olidki nimetatud järjekorras ning mina kaotasin Daisyle veel 15s. Aga ma olen suhteliselt rahul isegi tulemusega. Arvestades seda, et kiirendusi pole teinud ja eelmine aasta kaotasin talle 2 minutit, siis pole viga. Piret võitis mind 1:08. Lisaks veel, et puhtalt suusakilomeetreid (suusk + SO) kogunes 306,5km. Ülejäänu oli jooks ja kõnd.
Kes hästi otsib, leiab ka meie asukoha ;)

Päev enne plusskraade ja sula näitas termomeeter -15 ja mustas taevas liikusid meeletult suured rohelised virmalised. Need olid kindlalt ühed võimsaimad, mida näinud olen. Pilt väga ebaõnnestunud, aga midagigi, et aimu saada.

Ready to go - hooaeg alaku!