EMV sprint ja tavarada

26.-27. jaanuar, Pannjärve (Kurtna)

SPRINT
Rada: 2,2km
Aeg: 14:53
Koht: 1. /12
Tulemused.
Alguses mõõtkava veidi harjumatu, kuid harjusin siiski kiiresti. Teise minnes oli alguses teine etapivalik, sest ei arvestanud lõikega. Lõikele minnes tahtsin alguses vana etapivalikut järgida, kuid siis märkasin, et hetkeasukohast oli teine ikkagi kiirem. Kuigi selleks ajaks, kui ma sellest aru sain ... vb enam polnudki. Kolmandasse minnes laial rajal oli küll hoog hea, kuid võrku jõudes läks tempo väga maha. Unustasin laia suusarada kasutada ettelugemiseks. Lugesin ainult paar risti, kuid mitte rohkem. Lõigete tuvastamine, et kas tegu on lõike või rajaga, võttis ka aega jaaa nii see aeg läks. Neljandasse sain suht kiiresti. Viiendasse minnes kasutasin üht lõiget etapi lõpuosas ja lõikelt suusarajale jõudes ei teinud asukohta selgeks, vaid arvasin end kuskil olevat ja keerasin ... valesti. Ja tegin päris hea kaare ning kaotasin mõnikümmend sekundit. Kuuendasse lolli peaga kiirustades vale valik. Ma pakun vähemalt, et vasakult oleks kiirem olnud. Seitsmes on ülilihtne punkt, aga ma võtsin kaardilugemiseks ikkagi uskumatult palju aega. Jaaa kaheksandasse jällegi täiesti vale valik. Tegin valiku sinna jällegi liiga hilja ning liialt kiirustades. Kohe, kui asusin valikut ellu viima, nägin, et tegin täiesti vale valiku.

Viga arvelt oleks saanud kokku hoida rohkem kui poolteist minutit, mis on sprindi kohta täiesti kindlalt liiga palju. Tundub, et kohe üldse ei oska seda kaarti lugeda. Kiirus tunnen, et tõuseb ning on täitsa hea, aga kaarditreeningut on kõvasti juurde vaja. Kaardilugemiskiirus on suusakiiruse kohta liiga aeglane ning reageerimine olukordadele veel aeglasem. Õudne. :D
Kui tegijad juuniorid on naisteklassis, siis õnnestub isegi sellise sõiduga kuldne medal saada, jess!

   1.   248 Evely Kaasiku             JOKA            EST 00:14.53   
   2.   245 Ieva Krumina              OK Purva Bridej LAT 00:16.00   
   3.   240 Laura Joonas              Võru/Võru spord EST 00:16.53   
   4.   239 Kristiine Aluvee          Kobras          EST 00:16.56   
   5.   247 Algirda Zaliauskaite      Ltu Ski-o team  LTU 00:17.20   

TAVARADA

Rada: 8,3km
Aeg: 53:51
Koht: 1. /10
Tulemused.

Alguses läks kõik väga hästi, kuni sattusin suurte suusaradade risti teise minnes, kus ristusid kuus rada (üks neist lõige). Sõitsin alguses õigesse harru, kuid ei usaldanud enda esialgset valikut. Ei olnud saanud kindlat tõestust, et tegin õige valiku ja läksin tagasi risti, kus siis sõitsin valesse suunda. Pärast rohkem kui 100m sõitmist märkasin kõrval järve ja sain aru, et sõidan täiesti vales suunas. Miks varem ei lugenud reljeefi ja vaadanud kaugemale kui ainult oma nina ette!?!? Kuuendast väljudes seitsmendasse minnes jällegi ei lugenud reljeefi, pöörasin ümber, ronisin kuhugi mäe otsa ja siis laskusin alla. Enne kaheksandasse jõudmist tabas mind mingi väga imelik olukord. Enne punkti võtmist oli segadus, kas jõudsin ikka õigesse punkti ning et ega midagi vahele ei jätnud. Lugesin end alguses kuuendasse, siis kaheksandasse, siis vaatasin punktinumbereid valesti ja mittemidagi ei saanud mõned sekundid aru, milline mu mõtetest on õige ja milline vale. Lõpuks vaatasin siis alates kuuendast enda teekonna kiiresti vilksamisi läbi ja sain aru, et kõik on korras ning isegi punktinr klapib. Viuh. Üheksandasse jällegi ei vaadanud reljeefi ja tegin täiesti vale otsuse. Sain umbes 15m lisatõusu. Ja tegelikult juba väljusin punktist valesti. Kümnendasse minnes praegu mõtlen, et võib-olla oleks olnud mõttekas lõigata suurele suusarajale ... aga võib-olla ka mitte.

Tihedas võrgus tundsin end päris hästi kuni 13. punktini. Ei jõudnud ette lugeda ning ka punktis ei võtnud selleks oluliselt aega, mistõttu väljusin vales suunas. Lõikasin õigesse kohta, kuid selleks tõestuse leidmiseks läks ikkagi aega. Sain end paika mingi aeg, kuid siis sattusin radaderisti, kus olid segamini lõiked ja õiged rajad ja ei saanud midagi aru. Seisin pikalt. Sõitsin mööda üht lõiget siis punkti lähedusse, kuid täpselt asukohast aru saamata keerasin valele poole ning olin paralleelse tee peal. Kõik nagu klappis, kuid punkti polnud. Nägin nõlva all tähist maas. Mõtlesin, et äkki keegi võttis lennuga tähise kaasa ja punkt on kuskil puu küljes, kuid ei leidnud. Nägin all rajal konkurenti möödumas ja siis sain aru, et olen paralleelsel rajal. Lõikasin tuimalt otse enda punkti läbi metsa. Järgmisesse minnes meelitas mind vale punkt valesse kohta. Minu oma oli järgmise kaare peal. Nii juhtub, kui kaarti ei loe. Ka 17. väljudes ei olnud ette lugenud ning seetõttu tegin vale variandi. Paremalt laia suusaradapidi oli kiirem.
Viga kokku umbes 6 minutit. Ma ei rahmeldanud nii hirmsasti, aga ikkagi kuidagi ei suutnud lihtsalt õigeid asju jälgida, kaarti piisavalt palju lugeda ning korrektset sooritust teha. Kurb. Aga põhjalikud analüüsid tehtud ja järgmine nädalavahetus olen kindlasti targem. :)

   1.   248 Evely Kaasiku             JOKA            EST 00:53.51   
   2.   246 Zane Camane               OK Ilves/Madona LAT 00:56.02   
   3.   242 Sigita Lapsina            OK Ilves/Madona LAT 00:57.49   
   4.   243 Liga Valdmane             ZVOC            LAT 00:57.56   
   5.   239 Kristiine Aluvee          Kobras          EST 01:01.33   

Challenge accepted

Isa uhkustas, et ta võitis 19-aastaselt ratsutamises täiskasvanute klassis Eesti meistrivõistlustelt medali, hõbemedali.

MM läheneb

Viimane SO MM juunioriklassis läheneb. Seis on päris pingeline. Kas jõuan õigeks ajaks kiiruse ning kaardilugemisoskuse timmida maksimumini? Muidugi jõuan! Muud varianti ju lihtsalt ei ole. :D Olen kiirusega nüüd viimasel ajal veidi rohkem vaeva näinud. Möödunud nädalavahetusel toimusid Põlva meistrivõistlused ning selle pühapäevase võistluspäeva ohverdasin ETV Swedbank noorte suusasarja heaks. Sõitsin seal 5km, aeg 17:36. Startisin täiesti esimesena, rada enne polnud läbi sõitnud, niiet kedagi püüda polnud ja ise pidin koguaeg valvsalt märke jälgima. Minu üllatuseks minust möödus üks alles väääga lõpus. Ma ei vaadanud kordagi taha ja ei teadnud, kui kaugel minust ollakse, aga ootasin, et minust möödutakse ikkagi palju varem. Mõned jõudsid veel napilt enne lõpusirget järgi. See võistlus oli ka minu esimene kiirem puhas suusaliigutus ja see polnud üldse kerge. Viimasel (ning ka kõige pikemal ja raskemal) tõusul tekkis tunne, et tahaks lihtsalt pikali ja sussid püsti visata ning oksendada. Kohutav enesetunne. Üles jõudes pilt oli silme ees kergelt virvendav. Arvasin, et tõusul kaotasin meeletult, kuid minu üllatuseks isa ütles, et tõusul oli tempo isegi suhteliselt sama. Tunduvalt kiiremad oldi tõusu peale jõudes ning sellest alla sõites. Ma olevat kuskil 10 sekundit seal ära andnud ...

Teine kiiruslik katsumine ainult suusal oli täna Türi suusatalve seeriasõidul. Sõitsin 3km, aeg 8:48. Number tundub isegi peaaegu okei, aga kui mõelda raja peale (2 tehiskünkakest ja paar ebatasasust) ning et kallile klubikaaslasele Sigrid Ruulile (startis 30s enne mind) jõudsin alles mõned meetrid enne lõppu järgi, siis mu aeg ei ole ikka üldse hea näitaja. No olgu, ei määrinud suuski spetsiaalselt selle võistluse jaoks ning superlippega suuskadega oleks kindlasti veel natuke võitnud, aga ikkagi ... saab ainult nentida fakti, et treeni, treeni, treeni ja treeni veel (targalt!)!

Jaaa muide, Siku on eluvormis hetkel! Eelmise aastaga võrreldes on ta ajaliselt arenenud ma pakun, et vähemalt 3 minutit sel distantsil. Siku, arvad sama? ;D


Põlva MV

Põlva MV 19. jaanuar 2013

Rosma

Rada: 3,2km
Aeg: 28:36
Tulemused.

Põlvakatest ka paar sõna. Võistlus oli tore, suutsin ka hästi suts viga teha, aga sisuliselt mitte. Aga kust tekkis siis meeletu kaotus, Madona seisu järgi kiirusega nii palju ju ikka ei kaota!? Ma ei oska suuski valitseda. Ma lihtsalt ei osanud seda sel päeval. Ma ei saanudki aru, kas kogu mets oli minu vastu või siis ma olin tõesti ise nii suur kobakäpp. Mulle tundus nagu ma oleksin pool enda koguajast pikali veetnud. Lihtsalt kõik oksad, mis peenikese SO-raja kõrvale jäid, hüppasid mu suusa ette ja lumi kiskus suusad endasse kinni ning ma koguaeg lendasin... pikali ... kahjuks suuskadel see päev kohe üldse ei lennanud, sest lipe oli ka kõigele lisaks kohutav. Pluss oli meeletult külm - miinus 23 kraadi. Ma loodan, et see meeletu koperdamine jäi Rosma metsa, sest Pannjärvel tuleval nädalavahetusel ma küll seda teha ei viitsi. 

Paari kohapeal oli radu kaardiga keeruline klapitada, mis võttis lisasekundeid, aga sellegipoolest kiidan põlvakaid, sest nad olid eestlaste kohta kena võrgu sisse ajanud. ;)

N21 ja N20 kokku:

1. Daisy Kudre                     00:24.18
2. Maret Vaher                     00:27.14
3. Liga Valdmane                  00:27.34
4. Piibe Tammemäe               00:28.07
5. Ieva Krumina                     00:28.29
6. Evely Kaasiku                    00:28.36

2013, siit ma tulen!

Uus aasta on alanud täie hooga ning tuleb tõdeda, et see on ka korralikult eesmärgistatud. Selle aasta moto on lihtne: GO FOR IT and you will get it!

Käesolev aasta kujutab endast ülitöist aastat algusest lõpuni (nii spordi kui muu elu suhtes). Esimene olulisem proovikivi on juba veebruaris - juunioride MM suusaorienteerumises (JWSOC). Ja see ei jää üldse ainukeseks MMiks sel aastal, sest kindlalt ei puudu ma ka juuli alguses toimuvalt juunioride MMilt orienteerumisjooksus (JWOC) .... ning mine sa tea, ega ka täiskasvanute MMi Vuokattis pole täielikult välistanud. See muidugi kattub otsapidi teiste plaanidega, aga kui väga tahta, siis on kõik võimalik.
Juba vähem kui kuu pärast toimuval MMil Lätis on mul kõige suuremad ootused meie supertiimil Daisy, Piret, mina. Kui Daisy endaväärilise sõidu teeb, kui Piret suudab kiirelt pärast suusa MMi so-le end ümber programmeerida ja kui mina end ka korralikult kokku võtan nii suusa- kui ka orienteerumispoole pealt, siis me oleme päris ohtlik tiim. Konkurendid, hoidke alt! Toetajad, hoidke pöialt!
JWOC toimub see aasta Tšehhis. Seal toimusid ka 2011. aastal noorte euroopakad, kus saavutasin sprindis 9. koha ja tavarajal 19. kohta. Sprindi koht iseenesest on suhteliselt okei, kui mõelda, et olin esimest korda elus üldse nii suurel oj-üritusel, kuid siiski oleks saanud palju paremini ... nagu alati. Eelmisel aastal meeletul hulgal kordasaadetud vigadest olen kõvasti õppinud ning seal ei saa olla kahtlustki, et tulev hooaeg saab olema meeldejääv. Sel korral ma ei tee lolluseid ning võtan maksimumi, ma luban.

Oiii, kuidas mõtted lihtsalt vägisi kisuvad so kõrvalt oj-le ning sisimas ei jõua ära oodata, millal jõuaks kätte märts ning Itaalia laager. Ja siis on eriti tore mõelda pärast Itaalia peale mõtlemist, et juba varsti pean minema Põlvakatele -25 kraadise pakase kätte võitlema. Juhhuu, tõotab tulla fun! :)

PS! Õige orienteeruja ei ole kunagi täiesti eksinud.

Ensilumen Rastit 2012

Väheke so-võistlusanalüüsi ka. :)

1.-4.12.2012, Saariselkä, Kiilopää

1. päev

Rada: 7,1km (otseim tee)

Aeg: 37:46 (+4:31)

Koht: 4. /20

Tulemused.

Esimene SO-võistlus 2012/13 hooajal. Võtsin veidi rahulikumalt ja keskendusin rohkem kaardile. Kohutav lipe, tõusud olid juba sp eriti vaevalised (ega ometi käed mul ju nõrgad pole). -27 kraadi külma, kuid polnud liiga külm (heh, ise ka naeran seda kirjutades praegu, aga tol hetkel tõesti ei olnud nagu viga). Varbad küll külmusid ära, kuid seda ei pannud tähele enne lõpetamist ja sooja majja astumist. Üldiselt külm ei seganud keskendumist. Karm tõde on, et suuremad kaotused tulid vähesest jõust siiski, kuid üks oli ilmselge teevalikuviga - kaheksandasse minek. Otsustasin minna otse. Kiireim variant on tegelikult paremalt suure tee kaudu. Nägin seda varianti, kui välistasin kohe, sest see tundus suur ring olevat ... mida see tegelikult pole. Samuti saab suuremal teel üldiselt mugavamalt ja kiiremini sõita. Kaotasin selle variandiga ligikaudu 2 minutit. Seekord punktidevaheline joon tõmbas mind eksiteele, järgmine kord enam mitte! Kümnendasse minnes oleks võinud ehk jällegi  vasakule mustale teele keerata ning sealt järgmisest kohe paremale, aga usun, et kaotus minu variantipidi polnud suur (üle musta tee ja esimene vasakule). Pigem kaotasin aega enda ebakindlusesse. Kasutasin lõpuosas üht lühikest lõiget ning taas rajale jõudes peatusin täielikult korraks, et end kindlalt paika saada. Lõpukiirendusel oli üllatavalt hea tunne. Käed liikusid (enda arvates) ikka päris kiiresti esimese võistluse kohta :D.

2. päev

(punane joon on jooneharjutus)

Rada: 11,5km (otseim tee)

Aeg: 54:24 (+6:07)

Koht: 8. /19

Tulemused.

Üldiselt lisasin tempot juurde eilsega võrreldes, suusalipe oli tunduvalt parem kui eile. Oleks pidanud siiski tunduvalt rohkem keskenduma o-sooritusele. Mõtlesin liiga palju suusapingutusele. Enne starti vaatasin naiste ja meeste GPS-jälgimist ning see ei mõjutnud nii hästi kui arvasin...

Nimelt, juba esimesse suutsin vale valiku teha. Ma ei kujuta ette ka, kuidas. GPSi jälgides valisin selgelt parempoolse variandi, kuid kui kaardi kätte sain, siis tundus, et punkt ikka rohkem vasakul ja otsustasin lõpuosa keskelt lahendada. Kaotus on küll väike, aga siiski kaotus. Kolmandasse minnes lasin ilmselgelt liiga palju sahka laskumisel. Kui järgi mõelda, siis laskumine polnud midagi väga ulmelist, kuid ma kartsin seda nagu ma-ei-tea-mida. Peaks rohkem harjutama neid metsavahelisi laskumisi ... päris arg olen praegu ikka nende suhtes. Aga see selleks. Edasi tundsin, et orienteerusin päris kenasti. Kaardiga oli hea kontakt. Tempo võtsin tihedamas kohas alla ning lugemine sujus kenasti. Jällegi vahepeal lipsas GPSi mõju sisse. Nägin, kuidas Staffan Tunis tegi 7. punkti variandi paremalt mööda musta ja see tundus (rõhk sellele sõnale!), et on väga kiire ja huvitav variant. Loomulikult valisin ka kohe selle variandi, millega tegelikult kaotasin ligikaudu minut parimale ajale. See, et mõnikord mõni asi tundub midagi olevat, ei pruugi seda olla. Konkreetset tõestust on vaja! Suhteliselt lihtsat etapid on siiani olnud ning oli ka järgmine. Eelmine päev juba mõtlesin, et tempos alla ei anna ning ei andnudki ja seetõttu vaikselt hakkas tunda andma, et mõtlemine läheb hägusamaks. Kõik tundus nii kerge ja pikal etapil esialgu kaarti vaadates lugesin, et pean üheksandasse minema, kuid edaspidi päris mitu korda lugesin, et punkt on alles kaugel ja tuleb lihtsalt anda tuld väravateni ning siis tuleb kaarti lugema hakata .... jah, tõsi, jätsin lihtsalt mõned punktid vahele mõttes, sest ei näinud neid .... üks hetk minu ees keeras üks noormees järsku vasakule. Vaatasin täiesti muuseas, kuhu ta võis keerata, ning (voilaa!) selgus, et mul on vaja ka kuskilt üsna pea sisse keerata. Jätsin nõlvast üles kütmise katki, seisin ja lugesin kaarti. Kõrgus ja aia kaugus nagu klappis. Ettevaatlikult keerasin ka samast kohast vasakule. Liikusin hästi aeglaselt silmadega kaarti ja maastikku võrreldes edasi, kuni sain kinnitust, et olin õiges kohas. Paar kiiret tõuget ja olin punktis. Kümnendasse minnes alustasin punkti minekut täiesti õigesti, kuid ühte risti ei jõudnud päris täpselt ette lugeda ning ähmaste silmadega läksin valelt poolt punkti ning tegin päris hea kaare (20s kaotust). Juba kaks ilmselget ohumärki olid esinenud, kuid ma ei osanud neid kuulda võtta ja nüüd tuli üheteistkümnedasse minnes karistus. Olin mõistuse vist täiesti ära sõitnud. Ei jõudnud ette lugeda, sõitsin punktist otse läbi. Jõudsin risti, kust oleks pidanud paremale keerama, kuid läksin hoopis otse lõikele. Ise samal ajal lugesin, et sõitsin otse punktist välja. Teadsin, et ei teinud seda, kuid lugesin ikkagi nii. Jõudsin kahtlasesse teede risti. Märkasin suusarada eemal. Mõtlesin, et sõidan selleni ja seal saan end kiiresti paika. Sõitsingi ja paningi paika ja panin täie hooga vasakule poole ajama .. mis oli  t ä i e s t i  vale suund. Lugesin, et enne silda pean vasakule keerama. Keerasin saanirajale. Kui ära keerasin, siis jõudis järsku kohale, et ma nägin just saaniraja märke. Vandusin oma ette (mida ma ei tee pm kunagi metsas tegelikult :D) ning keerasin ruttu otsa ringi. Märkasin, et üks sama ohmu oli mulle järgi sõitnud sinna .. naer. Kui lõpuks punkti jõudsin ja sealt väljusin, siis tuli mulle grupp (4 in) minu vanuseklassi omasid vastu. Edasi siis kihutasime üpris koos lõpuni. Üks jäi maha, üks tegid teisi variante ja kadus ka kuhugi ning 16. punkti minnes olime kolmekesi eest ära. Üks tegi variandi mööda musta teed. Mina ja üks teine tšikk keerasime väiksele teele. Sinna keerates teadsin täpselt, et keerasin sinna. Teadsin ka edaspidi, kuid lugesin end kogemata paralleelsituatsiooni ja tegin mõnusa minutise kaare sisse. Minuga varemalt koos olev konkurent sai ilusti punkti kätte . 

Usun, et tegin hästi, et lasin tempot veidi alla ja keskendusin enam, kui läks tihedamaks, kuid unustasin keskenduda veel enam, kui tekkisid väsimusnähud. Lõpus lasin ikka täiesti käest ära kaardile keskendumise. Tegin suhteliselt kergekäeliselt valikuid ning saatsin korda täielikult lollused .. õudne. Viga kokku umbes viis ja pool minutit.

Paarissprint 1. kaart

Paarissprint 2. kaart

Treening

Lumelaager

Jess, lumelt elusalt ja tervelt tagasi!

Viimased kaks nädalat sai kõvasti suusakilomeetereid ja -tunde kogutud ning ka kolm võistlust mahapeetud. Sain end lõpuks päris tublilt suusa-o-lainele viidud, kuid suvi on endiselt vaikselt taga mõtteis ja alateadvus haub järgmiseks aastaks plaani. Suusatamist nautisin täiel rinnal ning veel enam suusaorienteerumist. Lumelaagri võistlustel  pole kunagi varem (kui õigesti mäletan) end nii hästi kaardiga kontaktis tundnud. Esimene päev võtsin kiiruse suhtes rahulikumalt ning suutsin niimoodi kaardile keskenduda, et viga tuli minimaalselt. Teisel päeval otsustasin kiirust lisada jaaaa .. asi läks natuke käest ära lõpus, kuid pole hullu, sain jälle midagi õppida! :) Lisaks treeningutele võtsime neljakesi (Joonas, Tõnis, Andres ja mina) ette road tripi maailma lõppu. See oli sigavinge! Kokkuvõttes võib lugeda lumelaagrit igast otsast kordaläinuks. :)

Muinasjutt

Täiesti lõpp

Jäämere ääres tegime jätti ka .. et ikka korralikult jäine
oleks, siis kaks ja paljakäsi ja korraga

Lõpp pole ju kaugel,
võib eluga mängida küll

Ja nagu sai ka soovitud, siis tagasi tulles on Eestis uhke talv ja saab samas vaimus jätata. Ideaalne! Mott põhja!

                                                                    

Fotojäädvustused Taevaskojast

koondise(!?)laager

MN21 koondiselaager 16.-18.nov imeilusas Taevaskojas möödus superkiiresti. Treeningud olid nauditavad ja need olid mõnusateks viimasteks orienteerumisjooksudeks enne suusaorienteeruma minekut.

Järgmised pildid tulevad juba vähe lumisemad. ;)

Suure Taevaskoja devoni liivakivi paljandid