Debüüt. MK round 1 & 2

Tervitused Jõulumäelt!

Lõpuks on nähtud-kogetud-jäädvustatud ka selle hooaja
esimene ideaalne suusailm .. mis ilmselt jääb kahjuks ka viimaseks.

Laagrites olles on hea avastada, et 24h päevas on isegi täiesti piisavalt - jõuab teha 2x päevas trenni, tööd, kooliasju ja jääb aega ka niisama mölutamiseks. Jubemõnus! Lõpuks jõudsin siis ka blogipostituseni! :)

Proovisin liigselt muljetama mitte jääda ja panin kirja iga MK distantsi kohta nii lühikese kommentaari kui suutsin. Debüüt on tehtud, juhheii! 

MK ROUND 1 

4.-8. detsember

Soome, Ylläs

Igasugused ootused koha suhtes puudusid, sest sain siiski vaid umbes nädalake enne esimest starti esimest korda sel hooajal lund katsuda. Võistlused toimusid minu jaoks laagri keskel. Võib öelda, et tutvusin alles põhiklassi tasemega. Kuna minu jaoks oli alles hooaja ettevalmistusperiood käimas, siis tavarajal ei võistelnud.

Lühirada. Kõik tulemused tühistati. 4-5min kaotus võitjale. Täpselt ei tea, sest kuskil pole aegasid üleval. Läksin starti mõttega, et lihtsalt teha üks korralik ja kiire sõit, mis tegelikult ka enam-vähem tuli. Suutsin kiires tempos lugeda ja grupil kannul püsida.

Sprint mix teade. Täiesti pekkis ... kõik kolm ringi ... liiga rämedalt viga. 

Lühirada kordus. 26. koht. 7,8km. 2,4km vahepunktis kaotus liidrile 47s, 5,7km peal kaotus 3:42 ... naiss ... või siis tegelikult mitte nii naiss. Pole rahul. Tempo kaarti lugedes liiga all, lisaks vead ja valed valikud .. 5:01 kaotus võitjale.

Sprint. 30. koht. 2,5km. Tegin ühe suurema vea. Ühest punktist läbi minnes lükkasin hoogu juurde veel enne punkti, et kiiresti järgmise poole kihutada, kui avastasin, et EMIT ei vilgu. Sõitsin päris mitu meetrit ikka edasi ja siis kitsal rajal ümberpöörd ja tagasi minek. Selgus, et EMITi jaam ei tööta ... Suusk stardis enam-vähem, kuid rada käis läbi madalamast kohast, kus lipe oli kohutav. Sealt oli vaja üles mäkke uuesti tagasi ronida. Iga lükke järel suusk liikus justkui vaid 2cm ja seiskus. Kiirem oleks olnud ilmselt joosta suuskadega üles, sest totaalne pidamine oli all, aga sel hetkel mõte niikaugele ei liikunud. 3:40 kaotus võitjale .. kohutav.

Pärast esimest MK raundi mõistsin, et kiirus on mul selle kohta, et alles puudutasin lund ja tegu on hooaja algusega, täiesti okei. Tuli vaid targalt edasi treenida. Sõidud näitasid, et koht esimese 20ne seas on Norras ja Rootsis MK teisel raundil väga reaalne. 

MK ROUND 2 

18.-26. jaanuar

Norra, Gasbu ja Rootsi, Orsa

Soomest lumelaagrist tagasi tulles lootsin iga päev, et homme tuleb lumi maha. Lootus sureb siiski viimasena. Lumi tuligi veidi enne MK teise raundi algust, kuid siiski oodatust tunduvalt hiljem. Ettevalmistus polnud sugugi ootuspärane ja tundsin end äärmiselt ebakindlalt. Soov oli teiseks raundiks suusakiirus juba suhteliselt heaks vormida, kuid asi oli kaugel sellest. Siiski ei andnud eesmärkides alla ja andsin parima, et tõestada koha top20-s väärilisust. Natuke jäi kahjuks ikkagi puudu. Lisaks enne viimast kaht distantsi sattusin kerge haiguse küüsi (köha, nohu, 37-palavik). 

Norra

Lühirada. 23. koht (+10:13 ... liiiiiiiiiga palju). Ühisstart. Esimesse ülisuur viga (lugesin enda asukoha kaardil valesti), üks vale valik. Kaardivahetusega metsas hävisin veel lisaks, ei saanud kaarti ära ja siis peale ning väljusin punktist valesti, millega kaasnes vale valik. Siiski vaheaegadevõrdlus näitas, et kõik on võimalik. 

Sprint. 22.koht (+2:48 .. väga liiiiiiga palju). Viies startija. Lund sadas, mistõttu lükkasin lihtsalt rada teistele sisse. Kahele jõudsin kiiresti järgi ja möödusin, kolmandale lõpu poole ja möödusin ka, kuid siis tegin väikese vale valiku, millega ta sai jälle mööda. Lõpusirgel sain uuesti mööda. Seega alguses oli 4 jälge enne mind, mingi hetk ainult 1-2 jälge, ühe lõike (eile sisseaetud, kuid uuesti lumega kattunud) lükkasin uuesti sisse. Seega tegin päris palju tööd ette ära tagapool startijatele. Tundsin, et isegi 4 jäljega oli lipe parem kui 1-2ga. Enesetunne muidu oli enam-vähem. Parem kui eile kindlasti. Tunnen, et vaja veel võistelda ja harjutada, et kõik tuleks sujuvamalt. Suuri vigu ei teinud, vaid 2 vale valikut + kaardi ümberpööramine jäi liiga viimasele hetkele.

Rootsi

Lühirada. 24. koht. 7,9km, 44:55 (+7:23). Midagi liiga hullu korda ei saatnud, kuid siiski väga palju ebakindlaid momente. Mitmed lõiked jäid kasutamata, sest suhteliselt ees startinuna taas polnud neid sees. Kiirus puudus.

Sprint. 27. koht. 2,84km, 17.47 (+2.56). Kiirus oli parem kui eile, kuid siiski tundsin end aeglaselt. Suusk oli samuti kohati kinni. Hävisin lisaks kiirusele ka paari kohutavalt vale etapivalikuga.

Lühirada viitstardist. 21. aeg. Kokkuvõttes tõstsin end 27. kohalt 23. kohale. 7,2km, 34:40 (+2:38).

Suusk oli parem ning jõudu ja kiirust oli rohkem kui hommikuses sprindis. Paar etapivalikut ja ühes kohas sõitsin heast lõikekoast mööda. Hiljem pöörasin ümber ja läksin suts tagasi ja tegin lõike. Üleliigsed kõhklushetked tõmbasid hoo maha enne ristisid, kuid muidu oli päris hea. Nägin, et suutsin liikuda päris mitme tugevaga samas tempos. Sain sõidukiiruse osas enesekindlust juurde. Pärast võistlust kergelt haiglane tunne ja õhtuks olingi haige (õrn palavik ja kerge nõrkus).

Puhkepäeval trenni ei läinud. Põdesin, ravisin ja kokkasin.

Teade. Kohutavalt nõrgana tundsin. Hommikul oli tegelikult enam-vähem olla, aga võistluse ajal nägin, kuidas kõik lihtsalt liiguvad eest ära ja ma ei suuda neil järgi hoida. Juba stardisirgel algas mahajäämine. Lisaks tuli teise kohe viga ja napilt enne punkti võtmist sain oksaga nii silma, et olin u 15s pilditu ja veel 30s oli pilt udune ja väga ebastabiilne. Tõusudel tundsin, kuidas kätes pole piisavalt jõudu. Täiesti tagurpidine päev võrreldes 23. õhtul toimunud viitstardist middle'iga. Õhtul tundsin, kuidas enesetunne oli veidi halvem kui puhkepäeval.

Tavarada. 22. koht. 14km, 82:32 (+11:32). Hommikul enesetunne lubas minna starti, kuid läksin mõttega, et jälgin, mis tervis teeb ja vajadusel tulen ära. Üllatavalt hästi aga pidas vastu. Kiirus oli hea ja pigem jäi koht top20-s mõistuse taha. Esimesse olid mõtted veidi hajevil ja kohe tegin suurema vea. Oli pikk sõit mööda laia suusarada ning kaotasin vahepeal mõttes järje, et kui kaugel olen. Keerasin liiga vara ühele teele sisse. Kindlasti oli suurem kui minutine viga. Kohe otsa järgmisel ja ülejärgmisel pikal etapil tegin vale valiku ja nii tekitasingi kohe alguses suure kaotuse. Edasi sõit hakkas sujuma ning tundsin, et kiirus tõuseb. Kaardivahetuses oli enesetunne väga hea ja lubas edasi sõita. Kerge väsimus tuli raja lõpuosas, kuid siiski suutsin tempo kõrgel hoida. Hiljem analüüsides selgus, kui väga palju häid lõikeid jäi taas kasutamata.

Õhtul oli enesetunne ülihalb ja järgmine päev samuti. Pea oli paksu vati sees ja nii trenni ei roninud, vaid puhkasin. Samuti said tõenäoliselt edukalt läbitud perenaisekatsed, sest kokkamine oli minu aktiivseks puhkuseks ja lihaselõdvestuseks. Veidi on kurb, et viimased päevad nii möödusid, aga hooaja tähtsaim võistlus on veel ees. :)

MK round 2 kohad olid top20-le lähemal kui esimesel raundil ja sõidud tõestasid täielikult, kui võimeline olen maailma kahekümne parima sekka kuuluma. Kiirus on suhteliselt hea, kui vähegi mõistus lubab sõita. Enesekindlust on vähe ja ettelugemine on kehv. Kaardilugemine on mu nõrk koht ja selle kallal on vaja kõvasti tööd teha. 

Taas kohta 20ne parima seas lähen püüdma märtsi alguses, kui toimuvad Euroopa meistrivõistlused Venemaal Tjumenis(7.-14.03). Päris hirmuäratav, kuid juba vähem kuuke tugevalt ja targalt treenimist.

Nüüd pöidlad pihku, et lund ikka juurde tuleks ja vähemalt see vähenegi ei kaoks! :)

"There are no secrets to success. 
It is the result of preparation, hard work, and learning from failure."
Colin Powell 

Baltic Junior Cup - byebye W20

Distants: 7,0 km
Aeg: 58:18 (+1:11)
Koht: 2. /30
Tulemused.
GPS.
Mõned päevad, nädalad ja juba ka kuud tagasi 5. oktoobril leidis aset minu viimane võistlus W20 klassis. Postitus on ainult natuke aega viibinud. Ups.

Ega väga detailselt enam midagi meeles pole ja seega pikka analüüsi ei tee.
Mäletan üsna selgelt emotsioone enne starti. Teadsin, et mul on suur auk treeningperioodis ja septembris Eestikatel tundsin nii aeglaselt,kui üldse on võimalik. Mul oli vist elu halvim vorm. Olin täitsa tublilt treeninud nüüd enne Baltic Junior Cupi ja teadsin, et sellises augus enam pole, aga siiski ... kui palju on ikka võimalik paari nädalaga sellest kohutavast seisust välja tulla. Mõtlesin, et soomlastel ja rootslastel on seekord selge eelis o-tehniliselt ning füüsiliselt on nad ammugi ees. Seega läksin starti mõttega: "mul on täiesti ükskõik, mul on lihtsalt niinii ükskõik, lähen lihtsalt annan edast parima, loen täpselt kaarti, teen puhta jooksu ja füüsiline vorm on selline nagu on, ma nagunii midagi parandada enam ei saa. Mul on savi."
Metsas oli jubehea tunne orienteeruda. Kuidagi mõnusalt klappis see maastik seekord. Nii mõnus oli joosta ja kaarti lugeda. Nautisin iga hetke. Unustasin end lihtsalt orienteeruma. Üks hetk hajus keskendumine ja tuli loll mõte pähe, et kuidagi üllatavalt hästi on läinud. Õnneks suutsin end kohe uuesti sundida kaarti täpselt lugema. Kaheksandas oli kerge mõttehetk, kuidas minna ja alguses langetasin ühe variandi, hakkasin minema ja siis pöörasin ümber ja tegin ikkagi teise valiku. Langetasin õige otsuse! Pikk etapp arvasin, et suren, aga oh, üllatust, päris hea tunne oli isegi! Lõpus punktile pealeminekul veits koperdasin, aga muidu läks päris hästi. Ja nüüd. Kümnendasse minek läks täiesti käest ära. Esiteks enne järvesid teele jõudes ma kahtlesin kõvasti, kas liigun õiges suunas ja seega jooksin hästi aeglaselt pidevalt skännides, kas leian midagi, mille järgi end paika panna enne kui liiga hilja. Lõpuks sain aru, et arvasin oma asukohaõigesti. Järgmisena tegin niiinii vale otsuse. Vaatasin õiget teed, kuhu oli vaja minna ja kuhu ka korraks mõtlesin minna ... kuid ei läinud. Ragistasin kuskil mahalangenud puude risus mäkke. Kaotasin ikka mõnuga. Lõpp vist sujus kenasti. 12. ja 13. punkti vahel oli kerge segadus suuna hoimisega, aga jõudsin siiski enam-vähem ilusti punkti.
Lõpetades omad karjusid finishisirge ääres nagu oleks hea jooks. Tunne oli ka päris hea. Iga sekund võis olla mängus, kui mitte minul, siis tiimil, igaks juhuks vajutasin nii, kuidas sain viimase piiksuni. Lõpetsin ära, selgus, et tõesti jooks polnud mitte ainult o-tehniliselt piisavalt korralik, vaid ka kiirus oli väga olemas. Vau! Jessjessjess! Kõigekõige viimane võistlus juuniorina, W20 vanuseklassis läks korda.

  1.   125   Klintberg Josefine         Småland           57:07
  2.   129   Kaasiku Evely              Estonia           58:18       +1:11
  3.   119   Hansson Amanda             Småland           59:11       +2:04
  4.   124   Höstman Victoria           FSO               59:21       +2:14
  5.   130   Valdmane Liga              Latvia          1:00:35       +3:28
  6.   102   Raudkepp Kaisa             Estonia         1:02:26       +5:19

Byebye W20! 

Postitus on lõppude lõpuks tehtud. Nüüd võib rahuliku südamega teha avapaugu täiskasvanuna kahe tunni pärast suusaorienteerumises minu esimesel maailmakarika osavõistlusel.

MK kohta info Estonian Ski-O ametlikus blogis. Edu meile! :)

Linnasprint

Sain loosiauhinna, jes!

Sain minagi siis lõpuks Linnasprindil käidud. Väga supertore rahvaüritus ja samas, kes soovib, siis ka tõsisem võistlus. Soovitan julgelt kõigile, kes vähegi soovivad natuke elu huvitavamaks teha ning orienteerumist proovida.



Aeg: 14:42
Koht: 1. /34
Tulemused.
Nagu pildiltki näha, siis Petri (Väänänen) luges kaarti ja mina lippasin järgi. Pidin ära surema, aga kannatasin lõpuni. Minu jaoks oli tempo kõrgemal kui laes .. talle see oli muidugi vist kerge õhtune sörk vanalinnas vms. Aga nagu näha, siis ta tegi head tööd ja viis meid ilusti võiduni. Woohoo! :)

The winners

Viimased võistlused juuniorina Eestis

Rahul? Ei.
Aga kahjuks rohkemaks ma tunnistan, et vääriline polnud. Paar kuud suve lõpus tegid oma töö. Kõige rohkem on kahju loomulikult sprindis lõpusirgel venimise eest karistuseks kaotatud medalist. Aga pole hullu, N21 klassis näeme! :)

Lootsin end testida stardisirgel ka see nädalavahetus Suunto Gamesil naisteklassis, kuid kahjuks on mind juba nädalake haigus vaevanud ja otsustasin end kodus ravida. Midagi hullu ei ole, aga paar päeva oli palavik, mis sujuvalt nädala keskel pöördus alapalavikuks. Lihased on nõrgad, pea imelik, pluss lisaks muidugi nohu ja köha. Hindasin natuke üle oma külmataluvust ühel õhtul ja karistus on käes. Inimesed, mütsid, kindad, mantlid ja joped välja! Õues on väga külm. ;)
Annan endast parima, et Baltic Junior Cupil siiski tervelt stardis oleksin. Ravi küüslaugu, ingveri ja kõige muu võimalikuga on täies hoos.

Öine
Distants: 4,5km
Aeg: 45:00
Koht: 3./ 7
Tulemused.
Rajajoonistamine.
Neljapäeval jõudsin USAst tagasi ja laupäeval juba ootas ees esimene võistlus üle pikapika aja. Olin superpõnevil, mis saama hakkab. Teadsin, et kiirus on jumala null ja mõistus on ka tõenäoliselt natuke nullilähedane. Seega eesmärk oli rada lihtsalt läbida mõnusa tempoga ja jälgida, et koguaeg kaardis oleks. Mõningate mööndustega peaaegu nii tegelikult läkski. Ükskõik, kas pingutasin või mitte, kiirust polnud tõesti ollagi. Ja mõistus ... nooh ... kõrguse ja kauguse tajumine oli väga kehv. Midagi liiga suurt korda ei saatnud, kuid segaseid hetki ja punktist liiga kaugele minekuid oli palju. Punktile pealeminekud olid segased. Aga ma sain medali kätte, jess! ;)

   1. Kristiine Aluvee          Kobras/Põlva SK  8466 00:38.23    
   2. Laura Joonas              Võru/Võru spord  3717 00:41.11    
   3. Evely Kaasiku             JOKA             8366 00:45.00    

Sprint
Distants: 2,5km
Aeg: 16:49
Koht: 4./ 8
Tulemused.
Rajajoonistamine.
Tuleb tunnistada, et nüüd oli küll enne starti väike hirm sees, sest ma teadsin, et ma venin seal rajal. Alguses ma võtsin eriti rahulikult, et oleks aega kaardi vaatamiseks ja valikute tegemiseks. Mitte, et uskumatult keeruline oleks olnud, aga ma tundsin, et pole väga head kontakti kaardiga. Suurim viga sai tehtud 10. punkti minnes, kus ma otsisin ainult teerajakest suure tee peal, mille järgi sisse keerata. Oleks ju võinud teisi orientiire ka jälgida .. aga ei .. Lõpuks siis keerasingi liiga hilja metsa, lisaks kahtlesin ja kõhklesin mäest alla minnes, seisin korraks rajakesel, vaatasin vasakule ja paremale ning lõpuks kui punkti kätte sain oligi hunnik sekundeid kadunud (40s). Igasuguseid iluvigasid nurkade ja asjadega tuli ka loomulikult. Lõpusirgel ma mõtlesin, et "Davai, Evely, nüüd tuleb viimane pingutus, tuleb lihtsalt anda täiega!" Andsingi .. kuid kaotasin medali just lõpusirgel. Pole kunagi nii piinlik olnud lõpusirge aegasid võrrelda teistega. Minul 41s, teistel välejalgadel enamjaolt 35s ringis. Olen kohutavalt aeglane!

   1. Kristiine Aluvee          Kobras/Põlva SK  8466 00:15.40    
   2. Kaisa Raudkepp            Peko             4429 00:16.29    
   3. Laura Joonas              Võru/Võru spord  3717 00:16.48    
   4. Evely Kaasiku             JOKA             8366 00:16.49    

Pikk rada
Distants: 12,1km
Aeg: 1:32:39
Koht: 2./ 4
Tulemused.
Nonii, vahepeal olin saanud nüüd trenni ka natuke teha. Tervelt nädal! Kuid see rada
oli pikk. Peamine küsimus, mis mul mõttes mõlkus: kas ma kestan ära!? Aga kaotama ka ei läinud!
Alustasime kenasti koos kolmekesi, kuid 8. punktist jooksin natuke mööda ja nad said eest ära. Alguses pingutasin neile järgi, kuid mul polnud väga palju varus, mida juurde panna ja seega ei jõudnud kohe üldse järgi. Jätkasin siis omaette, kuid alla ei andnud. Tegu on siiski orienteerumisega ja seal on kõik võimalik. Tundsin, kuidas energia oli nii otsa saanud pärast seda, kui nad oli eest ära saanud ja ma korraks proovisin tempot tõsta. Kuid kui sattusin tee peale 13. minnes, tundsin, kuidas vaikselt tuli uus hoog sisse. Ja minu üllatuseks 13. ja 14 punkti vahel nägin Kristiinet. Otseselt välja tegemata möödusin sujuvalt ja kuhugi erinevate valikute tõttu ta kaduski. Korraks veel nägin teda ühes kohas vastu tulemas raja lõpu poole, kuid muidu sõdisin vaid iseendaga. Meeles mõlkusid isa sõnad, mis ta kevadel suusavõistlusel selja taga karjus: "võitle iseendaga". Võitlesin ja võib vist rahule jääda küll. Nii hea oli lõppude lõpuks lõppu jõuda pärast pikkapikka rada ja isegi tulemus läks kirja ja sain hõbeda kätte. Jess!

   1. Kaisa Raudkepp            Peko            01:29.51  
   2. Evely Kaasiku             JOKA            01:32.39  
   3. Kristiine Aluvee          Kobras/Põlva SK 01:37.27  

Eesti meistrivõistlused N20 klassis on seega läbi. Mitte midagi üllatavat või oodatut vms ei saa öelda, et oleksin korda saatnud. Pigem kerge pettumus. Aga nagu ütlesin, ei ole hullu, sest põhiklass on see, mis loeb. Siiski panin tähele huvitavat korrapära oma EMV tulemustes sel aastal. Neljal osalesin ja tulemused on järgnevad: esimene, teine, kolmas ja neljas. Kronoloogilises järjekorras küll pole, kuid muidu on päris ilus rida.

Ja nüüd põhiklassi medaleid noppima, juhu! Hoidke alt, here I come! :)

Minu elu esimene o-võistlus

Kõndisin kodus ühest toast teise ja täiesti juhuslikult märkasin külmkapil kaardi serva. Mõtlesin, et järjekordselt olen oma o-kaardi kuhugi suvalisse kohta toppinud ja selle sinna unustanud ning võiks õigesse kohta viia. Võtsin kaardi näppu ja hakkasin uurima, mis see on ... jubelühike rada, kaardi taha on tulemused soditud ... vaatasin kuupäeva splitidelt - 03.09.2005! Vau! Oootoot, see on ju aasta, millal ma orienteerumist alustasin. Kähku võtsin orienteerumine.ee edetabelist enda nime all oleva võistluste ajaloo lahti ja, voilaa, hoidsin käes oma elu kõige esimese võistluse kaarti! :)

Mälu on mul kohutav ja seega kahjuks tuleb tõdeda, et ma ei mäleta sellest mitte midagi. Aga hea on meenutada ...

Ma ei olnud viimane!!!! Hiphiphurraa! :)

Lõpuspurt

Viimane töönädal alaku. Buuuujeah!
Eelmisest nädalast.

hommikuti vaade tööle minnes

poiste host familydega

pisike kingitus ühelt supervingelt perelt,
tööpäev jätkus kohe lõbusamalt

Pöidlad püsti!

Viimased nädalad. Paneme hullu!