Suvi, see meeletu suvi

Hakkas lõpuks piinlik vaadata oma seisvat blogi, kus viimane postitus on täis lumiseid pilte. Parandan end veidi. Ma seekord pikka juttu kõigi ürituste kohta ei tee, kuigi kirjutada oleks ju meeletult paljust. Kes see ikka lugeda viitsib. :)

Aprillist käesolevani.

Aprill

Sain vaevu nädalake kodus olla märtsis pärast Siberit ja juba lendasin Hispaaniasse laagrisse. Hispaanias oli tore taas jooksma õppida. Alguses lihastele oli suur üllatus suusaliigutusest erinev samm ja paar päeva oli iga samm meeletu piin. Aga kui jooksma õppisin lõpuks, oli samm üllatavalt kerge!

Hispaania kohalikul võistlusel, kus oli ka paar teist rahvust esindatud, oli tunne hea, jooksud tulid ka enam-vähem välja ja tõin võidu koju.

Pärast laagerdamist jätkasin Hispaanias World Cupil võistlustega ning sealt otse edasi Portugali Euroopa meistrivõistlustele.

Hispaania MK pikal rajal surin 25+kraadises kuumuses ja tasuks 36. koht. Lühirajal kolmandik jooksin 20. koha piirimail, kuid saatuslikud vead lõpus langetasid ikkagi 35. kohale.

Eesti koondis Euroopa meistrivõistlustel

Euroopa MV. Lühirada - finaali pääs (lõpuks pääsesid ikkagi kõik naised, sest kvalifikatsioonijooksud tühistati) ja tasuks 55. koht. Tavaraja Q-s põrusin, sest olin rohelises okastraadis totaalselt kinni minuteid, B-finaali ei jooksnud.

Euroopa MV. Sprindi Q - oma eeljooksu 12. koht ja kindel koht finaalis.
Kiirus oli hea! Lootsin järgmine päev paremat veel ...

... aga ei tulnud, väsisin ja kaotasin ka orienteerumisega.
Sprindi finaalis tasuks 38. koht.

Teatevõistluseks jõuvarude taastamiseks sain ühe puhkepäeva omale, sest tavaraja finaali otsustasin mitte joosta. See oli väga-väga palju abiks! Olin juba üpris kustumas pikast võistlusperioodist. Mul vedas ja mulle usaldati kolmas vahetus Eesti esimeses tiimis. Väga vastutusrikas, aga olin rahul. Esimest jooksis Liis Johanson ja teist Annika Rihma. Nad tegid suurepärased sooritused ja olin liidergrupis, kui metsa läksin.

Elo luges loomulikult sõnad peale ikka kõikide punktide võtmise osas. Teadsin ka ise, et pean tegema lihtsalt kindla soorituse. Algusest lõpuni. Kõik määrustepäraselt läbima. Siis on kõik korras ja olen oma ülesande täitnud. Küll jooksuvõime on ka niipalju olemas kui vaja.

Jõud oli täiesti otsas, aga silmad kinni
ja hambad ristis pidi hakkama saama!

Hea oli näha omasid finishisirgel vastas.
Tähendas, et olin hea jooksu teinud.

Ja veel parem tunne oli lõppude lõpuks ületada finishijoon.

Tegime Eestile ajalugu! Euroopa meistrivõistluste 5. koht.
Mina, Annika Rihma, Liis Johanson (jooksujärjestus täpselt teistpidi)

Pärast tiitlivõistluseid jätkusid väiksemad, kuid siiski olulised võistlused Põhja-Euroopas: Jüriööjooks ja FinnSpring. Niiet võistelda sain aprillis mõnusalt. Pärast Jüriööd tõmbasin hoo maha ja asusin ka möödunud suusahooajast puhkama.

Mai

Mitte just väga võistlusvaimus siiski nädalavahetuseti mõni võistlus toimus. Tiomilal Rootsis esindasin Soome klubi Kangasala SK. Jooksin esindustiimi esimest vahetust.

Jalg oli hea ja oh, üllatust! Korraks kui kaarti vaatasin stardisirgel, siis ei pannud tähelegi, kui ette järsku sattusin ning K-punktis olin esimene. See pole küll mingi näitaja, aga veidi üllatav ja huvitav fakt sellegipoolest.

Lõppkokkuvõttes tulin 300 tiimi seast 19. kohal finišisse! Sisuliselt terve rada õnnestus liidritega koos joosta. Ainult vahepeal kui üksi suurema vea tegin, siis olin eraldi. Jooksuvorm oli endiselt hea.

Kuigi eriliselt kiirust ei treeninud, sai ületatud ikkagi Intsikurmujooksul oma isiklik rekord. 4km päris nõudlikul maastikul läbisin ajaga 17:18 (endine aeg 17:47). Läksin ületama 2013.a Kristiine Aluvee poolt korratud Liis Johansoni 2009.a joostud rajarekordit 17:20. Tehtud! Seekord loomulikult Kristiine tõstis lati kõrgemale - 17:13. Järgmine aasta siis uus siht. :)

SELL Games sprint. Tartu, Annelinn

SELL Games lühirada. Vooremäe

EMV lühirajal suutsin alguses suured vead teha, mis said ka saatuslikuks. Joosta ei jõudnud. Kirti jõudis järgi ja koos kord üks eespool, kord teine, jooksime lõpuni.

Proovisin ka rajal Kirtil eest ära joosta, kuid lõpuks õnnestus ikka see alles lõpusirgel.

Pronksmedal sai siiski kätte võideldud! Jess!
See on ka elu esimene põhiklassimedal orienteerumisjooksus. :)

PS! EMV lühist saab ajakirjast Orienteeruja pikemalt lugeda.

EMV teates olin esimest korda meie JOKA tiimis viimases vahetuses. Päris ette ei õnnestunud lõpus meid enam võidelda, aga andsime kõik (Helle Hallik, Sigrid Ruul ja mina) endast parima ja tasuks neljas koht. Midagi kripeldama õnneks ei jää, sest vahe medaliga on mäekõrgune, viienda kohaga 5s. :)

Balti MV. Tavarada. Häving. Jooksuvormi ei tundnud, et oleks veel tagasi tulnud. Samas kõige hullem polnud. Aga viga sai tehtud väga liiga palju. 16.koht alles.

Kuna sooritus tavarajal oli väga ebakindel, siis otsustas peatreener mind Eesti teise naiskonda jätta. Samas ka meie teine tiim oli väga tugev. Mul oli pärast tavarada juba tunne, et teates ma lähen teen supersoorituse ja panen hullu! Oli teada, et nii Eesti esimene kui teine tiim on medaleid võimeline võitma. Soovisime oma tiimiga Kirti Rebane, Kerstin Uiboupin ja mina sisimas väga poodiumile pääseda. Mõtlesime, et kolmas on meile väga reaalne. Kirti ja Kerstin tegid ülisuperhead jooksud ning olime stabiilselt liidrid või siis liidriga koos. Mul jäi vaid tordile kirss peale panna. Seljataha vaatamata andsin täiega tuld! Lõpedes jäi vahe teise kohaga üle 2 ja poole minuti! Hiphiphurraa! BALTI MV KULD!

Eesti kuldne naiskond ja meeskond

Juuni

Baltikatel oli enesetunne superhea ja olin valmis ka Norras jooksma samakiiresti ning osavalt, kus toimus MK round 3. Aga mul polnud lootustki, sest minu jaoks oli võimatu lugeda kaarti ja joosta samaaegselt. See oli niiinii kivine ja kaljune! Lisaks veel viga (ei suutnud piisavalt kaardile fokusseerida). Aga olen siiski õnnelik, sest sain meeletult palju uut kogeda! See oli elu esimene orienteerumisvõistlus Norras. Lühirajal 44. koht, tavarajal 32.koht (parim siiani MKl).

MK round 3 jätkus Imatras, Soomes. Sprint ja sprinditeade.

Sprindi kvalifikatsioon oli orienteerumispoolelt okei ja kiirus oli samuti väga hea, isegi üllatavalt, arvestades seda, et punktis peab korraks peaaegu seiskuma selle "võtmiseks" (optimaalse rajapikkusega arvutades 3:55 min/km, kuid ma päris 100% optimaalset ei kasutanud). 30.koht ehk kindel pääs finaali.

Samal õhtul toimunud finaalis ei suutnud üldse korralikku sooritust teha. Väga palju viga ja minu jooksukiirus sel maastikul oli ikka väga aeglane, sest muidu ma lihtsalt poleks absoluutselt orienteerumisega hakkama saanud. Tegin ka palju seisakuid. Ülikeeruline rada. Minu jaoks liiga keeruline. Lihtsalt ei osanud orienteeruda.  Lõplik koht MK sprindis 37.

Sprinditeates jooksime järjestuses ja koosseisus mina, Sander Vaher, Kenny Kivikas ja Liis Johanson. Jätsin kõikvõimalikud võimalused juba esimeses vahetuses kaugustesse. Ei suutnud teiste naistega selle tempo juures, mis oli (u 4min/km ... eelmine hommik ju suutsin :( ) kaarti lugeda ning tegingi meeletu vea, millega saadi eest ära. Sprindis aga naljalt ühtki kaotatud vahet tagasi ei jookse. Pettumus.

Järgmine võistlus oli juba paar päeva hiljem Soomes Kuopios - Jukola (u 16 000 võistlejaga üritus!). Tundsin võistlushommikul veidi kahtlaselt ja väsinult. Polnud üldse tunnet, et tahaks minna ja võistelda. Kõik aga muutus pärast stardipauku. Tulin 1200 tiimi hulgast 20. kohal välja koos Emma Klingenbergiga. Me olime esimesed, kel oli pikem hajutus, kõigil eelneval 18 naisel oli mitukümmend sekundit lühem hajutus. See oli kuradi hea tunne! Soome klubi oli ka vaimustuses ja üks klubikaaslane võttis isegi mütsi peast õnne soovides! :D Ka teised tiimiliikmed tegid enda parima soorituse (Iida Savolainen, Heini Papinsaari ja Iveta Duchova) ning lõpetasime poodiumikohal ehk 16.kohal (20 parimat tiimi autasustatakse)! Tegime klubile ajalugu! Varasem parim oli möödunud aasta saavutatud 19. koht. Möödunud aasta tiimist oli vaid Iveta nimi korduv. Vauh! Sellest poleks hommikul unistatagi osanud, et saab Jukolal poodiumile! 

Iveta Duchova, Iida Savolainen, Heini Papinsaari, mina.
Superõnnelik Kangasala SK tiim

Pühapäeva hommikul pärast Venlat (enne Jukola võitjate finisheerimist) üles ärgates oli kurk paistes ja sealt tuli vaid sooja õhku. Järgmisel päeval tuli nohu. Kurgupaistetus kadus 2-3 päevaga, kuid hääl oli pikalt ära. Tuli ka kerge 37 koma midagi palavik paariks päevaks. Köha. Tegin jalavanne, sõin vitamiine ja poputasin end kõikvõimalikul moel. Pärast Venlat 5 päeva ei teinud ühtki trenni. Kuuendal 20min jooksuots. See ei toonud ühtki halba tagajärge õnneks. Laupäeval julgesin juba kaardiga lühikese trenni teha. Tallinn O-Weekil ei saanud kahjuks võistelda, aga kõige olulisem on see, et olen taas terve. Keha andis ilmselt märku, et aeg on puhata ja võttis ise hoo maha. Nädalake olen nüüd treeninud ja tunnen, et jalg hakkab taas kergeks muutuma. Loodan, et olen puhanud ja taastunud ning kõige karmimateks võitlusteks valmis!

Nüüd on siis aeg jõudnud nii kaugele, et paari päeva pärast juba (1.juulil) lendan Itaaliasse MMile. Eesti naistest lähebki sinna vaid neli: kogenud kalad Annika Rihma, Liis Johanson, Kirti Rebane ja nooruke mina. Ootan põnevusega, mis saama hakkab!

SO MK round 3 & EM

Suusaorienteerumishooaeg sai minu jaoks läbi veidi rohkem kui 3 nädalat tagasi, kui lõppesid Euroopa meistrivõistused. Praeguseks on seljataga juba debüüt orienteerumisjooksu MKl ja juba homme algavad järgmised esimesed Euroopa meistrivõistlused. See aasta on täis minu jaoks uut ja huvitavat ning enesekatsetamist. Tagumine aeg teha kiire kokkuvõte EMist.

Eesti SO-koondis

EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED
Tjumen, Venemaa

Teel avamisele

Segasprinditeade
DQ
Tulemused.
Mina ja mu paariline Asso Kesaväli kumbki pidime sõitma 3 lühikest veidi üle 2km ringi. Mehed alustasid. Esimeses vahetused juba lõhkus Asso varustust ja nii sain metsa viimaste seas. Ise võtsin rahulikult ja elasin järgnevatesse päevadesse sisse. Hingamisteed olid samuti kergelt umbes ja oli polnud mitte mingis mõttes mõtet viimast pingutada. Pärast teist vahetust sain teada, et oleme tühistatud ning kolmandale otsustasin mitte minna. Kokku siis mu hea paariline suutis kahe ringi jooksul väänata jala (taas) välja, murda suusa, murda kepi, jäta punkti vahele ja siis tegi suts viga ka. Muidu ilm oli ilus, päike paistis ja saime hea treeningu. :)

Sprint
28. koht.
Tulemused
GPS-jälgimine
Eesmärk kõrget kohta püüda puudus, kuid kindlasti ei läinud käega lööma. Tempo oli kõrgem kui sprinditeates, kuid üldiselt tundsin, et läbisin raja pigem rahulikult. Paar varianti lahendasin valesti ja lisaks läks aega ka komistamistele, kukkumistele. Samas vaheaegadest oli näha, et õnnestunud etappidel sõitsin kindlalt kahekümne seas, järelikult kiirust ikkagi oli enam-vähem. Lõpuks jäi 20. kohta lahutama 33s, mis on sprindi kohta piisavalt, kuid alla selle kindlasti rajal susseramist ei tulnud. Lootus oli üleval ja pöidlad pihus järgmisteks distantsideks!




Tavarada

DNF e did not finish e ei lõpetanud
Enne starti soojendust tehes juba tundsin end imelikult nõrgalt, kuid arvasin, et see on lihtsalt väsimus eelmistest päevadest ja küll stardipauguga kõik kaob. Aga ei kadunud. Rajal oli 2 pikemat ringi ja üks lühike umbes kilomeetrine. Alguses pingutasin, kuid kuidagi terve maailma raskus oli mul peal. Keskendusin rohkem suusakiirusele kui kaardile ja tegin viga, valesid valikuid jne. Pärast paari esimest punkti tundsin, kuidas sellel lihtsalt ei ole mõtet. Ma ei oska isegi seletada, mis mul oli viga, aga mul pole kunagi nii raske ja paha olnud enesetunne võistluse ajal. Pärast esimest ringi tulin ära. Kurb, kuid usun, et see otsus oli õige. Mitu võistluspäeva oli veel ees. Pakun, et haigus (köha-nohu) ja ajavahe (esimesed ööd/hommikud möödusid raskelt) kokku niitsid mind korraks rajalt maha.

Lühirada
27. koht
Tulemused.
Eelnenud puhkepäev aitas kosuda varasematest startidest ja lühirajal tundsin end taas paremini. Ka tõbisus paranes vaikselt. Lühirajal tulid taas mõned valed valikud, veidi viga ja lisaks mitu kukkumist/komistamist, sest pehme lumi lihtsalt tõmbas suusaninad endasse. Samuti kustutas mind teisel ringil (2 ringi oli kokku) olnud pikk tõus. Olen kindel, et kui see oleks esimesel olnud, oleksin tunduvalt paremini selle üle elanud, kuid seekord õnn ei naeratanud mulle ja pidin juba üpris väsinuna lõputul tõusul surema. Kaotasin meeletult aega sellel ja pärast seda ei liikunud mõnd aega absoluutselt edasi. Eesmärk top20 sekka saada ei saanud veel täidetud, kuid vaheajad jätkuvalt näitasid, et see on väga võimalik. Üks võimalus oli veel järel.



Teade

DSQ e tulemus tühistati
Tulemused.
GPS-jälgimine.
TV-ülekanne - supertasemel, soovitan vaadata! Põnevam kui suusatamine! ;)
Meie dreamteam: Mina, Daisy ja Doris
Taas oli mul au olla esimeses vahetuses, aga sain suurema kogemuse, kui kunagi varem olen saanud. Kõigepealt ma pabistasin stardisirge pärast, kus ma olin kindel, et jään viimaste sekka, aga, oh, üllatust! Algusreaktsioon oli küll aeglane, aga siis!! Järsku olid inimesed ümberringi kuidagi väga maha jäänud. Kerge üllatusmoment kõigile. Hiljem veel banketilgi mainiti:. :D Muidugi peatselt tõusul juba rebiti mööda ... Siiski suutsin esimesse minekuks lõpuni suhteliselt hea positsiooni säilitada. Või noh, peaaegu, sest enne punkti jõudmist ma suutsin vea teha ja grupist maha jääda. Vaikselt liikusin aga taas ettepoole. Väheke susserdasin veel midagi, aga kiirus oli ikkagi hea. Pikal etapp tõusul olin taas kindel, et hävin, sest tõus on mu nõrgim koht. Pingutasin seega korralikult, et veidi eespool olevat venelast eest ära ei laseks. Ja taas, oh, üllatust! Hiljem GPSil on näha, kuidas just tõusul vahe pikenes. Ka TV-ülekandes mainiti see ära. Kui kaarti vaatasin ja igaks juhuks hoo langetasin, siis jõuti alles tagant lähemale.

Siin on näha, kuidas punkti juures
vaatan kaarti ja sõidan mööda .. kurat!

Vaatepunktis karjuti, et kõik on väga hästi. Ma päris täpselt ei teanud oma kohta, kuid eeldasin, et järelikult kõik on plaanipärane ja vaja lihtsalt kenasti lõpuni sõita. Ja sõitsingi. Läbisin kogu raja, see tähendab, et kõik punktid kenasti ja ideepoolest võiks nagu kõik hästi olla. Tulin riikidest kolmandana välja! Seda võiks selle hooaja parimaks sõiduks nimetada! AGA ei. Sest ma ei viibutanud käega teise vaatepunkti juures ja seega mul jäi üks märge puudu. Sõitsin küll läbi, mida kõik vaatepunktiläheduses olijad nägid ja isegi pildil on see jäädvustatud ... kuid ei. :( Taas suutsin punkti vahele jätta. Tragikoomiline. Taas kügavad vabandused, tiimikaaslased, Doris ja Daisy! :(
Daisy ja Doris tegid samuti hea sõidu. Daisy tuli välja neljandana ja Doris viiendanda. Poodiumikoht oleks justkui kindlustatud olnud. Saime tõestada, et Eesti noor tiim on tulemas jõudsalt peale. :)

Pikk rada (ainult MK arvestus)

24.koht
Tulemused.
Viimane võimalus eesmärkide täitmiseks. Lootust oli, motivatsiooni oli, võimeid oli, tuli vaid kõik realiseerida. Ühisstart. Kahjuks valisin kohe alguses valed inimesed omale tempot tegema. Siis kui hakkasin mööduma neist lõpuks, oli juba hilja. Lisaks suutsin vale valiku teha suhteliselt alguses. Kokku oli taas kolm suuremat ringi ja üks väiksem. Sain end ikkagi suhteliselt heale kohale rabeletud ja esimesel ringil aitas üks venelane tempot teha. Seega tulin kahekümne seas ja enesetunne oli samuti täitsa hea. Kuid kohe teise ringi esimesse punkti tegin korraliku vea, ikka minuteid. Radadelugemine läks sassi ja kui ühel hetkel veidi lost olin, siis ringi vaadates teadsin täpselt, kus olin. Olin mitmeid kordi sealt sõitnud, kuid 1:15000 kaardilt ei õnnestunud mitte kuidagi seda kohta üles leida. Kuidagi täiesti võõras tundus pilt. Nägin, kuidas inimesed lihtsalt mööduvad nõlval ülevalt ja alt minust ning ma seisan. Lõpuks, kui end paika sain ja punkti, olin väga taha vajunud. Teine ring proovisin alguses veel tempot teha, kuid väga ei õnnestunud. Seal, kus enne tegin vale valiku, siis nüüd olid veidi teistmoodi hajutuspunktid ja pidin teist korda sama nõlva võtma. Kitsas ja parajalt järsk. Enne ronisin suuskadel kuidagi üles, kuid tundus aeglane. Nägin, et üks võttis suusad jalast ja tegin sama .... hävisin mõnuga selle otsusega. Kui kunagi kolmandale ringile jõudsin, siis pingutasin küll veidi, kuid motivatsioon oli suhteliselt kadunud ja pigem lihtsalt tiksusin raja lõpuni.

Kokkuvõtteks
Ühti eesmärki ei täitnud ja kuuest võistlusest kolmel sain vaid tulemuse, kuid siiski ma pole pettunud ega kurb. Vähemalt mitte enda pärast. Tõsi, teatetiimi ees on mul taas kehv tunne. Andsin endast parima ja jääb üle vaid möödunust õppida. Tundub, et kaardilugemistehnikat peab sügavuti uurima. Praegu tundub, et proovin liigselt ette lugeda, aga peaks võtma step-by-step. Igatahes sain juurde kõvasti motivatsiooni suusaorienteerumisega jätkamiseks. Nägin, et olen väga võimeline võitlema kõrgete kohtade peale. Jään põnevusega ootama sügist, et saaks taas suusaorienteerumisele mõelda.

Hetkel aga olen üliõnnelik, et juba homme on käes kauaoodatud OJ EM!
Olen superpõnevil, mis saama hakkab! :)


Puhkepäeval käisime Tjumenis turistimas.

armas kingitus naistepäeval
kõigile naislõpetajatele :)

Debüüt. MK round 1 & 2

Tervitused Jõulumäelt!

Lõpuks on nähtud-kogetud-jäädvustatud ka selle hooaja
esimene ideaalne suusailm .. mis ilmselt jääb kahjuks ka viimaseks.

Laagrites olles on hea avastada, et 24h päevas on isegi täiesti piisavalt - jõuab teha 2x päevas trenni, tööd, kooliasju ja jääb aega ka niisama mölutamiseks. Jubemõnus! Lõpuks jõudsin siis ka blogipostituseni! :)

Proovisin liigselt muljetama mitte jääda ja panin kirja iga MK distantsi kohta nii lühikese kommentaari kui suutsin. Debüüt on tehtud, juhheii! 

MK ROUND 1 

4.-8. detsember

Soome, Ylläs

Igasugused ootused koha suhtes puudusid, sest sain siiski vaid umbes nädalake enne esimest starti esimest korda sel hooajal lund katsuda. Võistlused toimusid minu jaoks laagri keskel. Võib öelda, et tutvusin alles põhiklassi tasemega. Kuna minu jaoks oli alles hooaja ettevalmistusperiood käimas, siis tavarajal ei võistelnud.

Lühirada. Kõik tulemused tühistati. 4-5min kaotus võitjale. Täpselt ei tea, sest kuskil pole aegasid üleval. Läksin starti mõttega, et lihtsalt teha üks korralik ja kiire sõit, mis tegelikult ka enam-vähem tuli. Suutsin kiires tempos lugeda ja grupil kannul püsida.

Sprint mix teade. Täiesti pekkis ... kõik kolm ringi ... liiga rämedalt viga. 

Lühirada kordus. 26. koht. 7,8km. 2,4km vahepunktis kaotus liidrile 47s, 5,7km peal kaotus 3:42 ... naiss ... või siis tegelikult mitte nii naiss. Pole rahul. Tempo kaarti lugedes liiga all, lisaks vead ja valed valikud .. 5:01 kaotus võitjale.

Sprint. 30. koht. 2,5km. Tegin ühe suurema vea. Ühest punktist läbi minnes lükkasin hoogu juurde veel enne punkti, et kiiresti järgmise poole kihutada, kui avastasin, et EMIT ei vilgu. Sõitsin päris mitu meetrit ikka edasi ja siis kitsal rajal ümberpöörd ja tagasi minek. Selgus, et EMITi jaam ei tööta ... Suusk stardis enam-vähem, kuid rada käis läbi madalamast kohast, kus lipe oli kohutav. Sealt oli vaja üles mäkke uuesti tagasi ronida. Iga lükke järel suusk liikus justkui vaid 2cm ja seiskus. Kiirem oleks olnud ilmselt joosta suuskadega üles, sest totaalne pidamine oli all, aga sel hetkel mõte niikaugele ei liikunud. 3:40 kaotus võitjale .. kohutav.

Pärast esimest MK raundi mõistsin, et kiirus on mul selle kohta, et alles puudutasin lund ja tegu on hooaja algusega, täiesti okei. Tuli vaid targalt edasi treenida. Sõidud näitasid, et koht esimese 20ne seas on Norras ja Rootsis MK teisel raundil väga reaalne. 

MK ROUND 2 

18.-26. jaanuar

Norra, Gasbu ja Rootsi, Orsa

Soomest lumelaagrist tagasi tulles lootsin iga päev, et homme tuleb lumi maha. Lootus sureb siiski viimasena. Lumi tuligi veidi enne MK teise raundi algust, kuid siiski oodatust tunduvalt hiljem. Ettevalmistus polnud sugugi ootuspärane ja tundsin end äärmiselt ebakindlalt. Soov oli teiseks raundiks suusakiirus juba suhteliselt heaks vormida, kuid asi oli kaugel sellest. Siiski ei andnud eesmärkides alla ja andsin parima, et tõestada koha top20-s väärilisust. Natuke jäi kahjuks ikkagi puudu. Lisaks enne viimast kaht distantsi sattusin kerge haiguse küüsi (köha, nohu, 37-palavik). 

Norra

Lühirada. 23. koht (+10:13 ... liiiiiiiiiga palju). Ühisstart. Esimesse ülisuur viga (lugesin enda asukoha kaardil valesti), üks vale valik. Kaardivahetusega metsas hävisin veel lisaks, ei saanud kaarti ära ja siis peale ning väljusin punktist valesti, millega kaasnes vale valik. Siiski vaheaegadevõrdlus näitas, et kõik on võimalik. 

Sprint. 22.koht (+2:48 .. väga liiiiiiga palju). Viies startija. Lund sadas, mistõttu lükkasin lihtsalt rada teistele sisse. Kahele jõudsin kiiresti järgi ja möödusin, kolmandale lõpu poole ja möödusin ka, kuid siis tegin väikese vale valiku, millega ta sai jälle mööda. Lõpusirgel sain uuesti mööda. Seega alguses oli 4 jälge enne mind, mingi hetk ainult 1-2 jälge, ühe lõike (eile sisseaetud, kuid uuesti lumega kattunud) lükkasin uuesti sisse. Seega tegin päris palju tööd ette ära tagapool startijatele. Tundsin, et isegi 4 jäljega oli lipe parem kui 1-2ga. Enesetunne muidu oli enam-vähem. Parem kui eile kindlasti. Tunnen, et vaja veel võistelda ja harjutada, et kõik tuleks sujuvamalt. Suuri vigu ei teinud, vaid 2 vale valikut + kaardi ümberpööramine jäi liiga viimasele hetkele.

Rootsi

Lühirada. 24. koht. 7,9km, 44:55 (+7:23). Midagi liiga hullu korda ei saatnud, kuid siiski väga palju ebakindlaid momente. Mitmed lõiked jäid kasutamata, sest suhteliselt ees startinuna taas polnud neid sees. Kiirus puudus.

Sprint. 27. koht. 2,84km, 17.47 (+2.56). Kiirus oli parem kui eile, kuid siiski tundsin end aeglaselt. Suusk oli samuti kohati kinni. Hävisin lisaks kiirusele ka paari kohutavalt vale etapivalikuga.

Lühirada viitstardist. 21. aeg. Kokkuvõttes tõstsin end 27. kohalt 23. kohale. 7,2km, 34:40 (+2:38).

Suusk oli parem ning jõudu ja kiirust oli rohkem kui hommikuses sprindis. Paar etapivalikut ja ühes kohas sõitsin heast lõikekoast mööda. Hiljem pöörasin ümber ja läksin suts tagasi ja tegin lõike. Üleliigsed kõhklushetked tõmbasid hoo maha enne ristisid, kuid muidu oli päris hea. Nägin, et suutsin liikuda päris mitme tugevaga samas tempos. Sain sõidukiiruse osas enesekindlust juurde. Pärast võistlust kergelt haiglane tunne ja õhtuks olingi haige (õrn palavik ja kerge nõrkus).

Puhkepäeval trenni ei läinud. Põdesin, ravisin ja kokkasin.

Teade. Kohutavalt nõrgana tundsin. Hommikul oli tegelikult enam-vähem olla, aga võistluse ajal nägin, kuidas kõik lihtsalt liiguvad eest ära ja ma ei suuda neil järgi hoida. Juba stardisirgel algas mahajäämine. Lisaks tuli teise kohe viga ja napilt enne punkti võtmist sain oksaga nii silma, et olin u 15s pilditu ja veel 30s oli pilt udune ja väga ebastabiilne. Tõusudel tundsin, kuidas kätes pole piisavalt jõudu. Täiesti tagurpidine päev võrreldes 23. õhtul toimunud viitstardist middle'iga. Õhtul tundsin, kuidas enesetunne oli veidi halvem kui puhkepäeval.

Tavarada. 22. koht. 14km, 82:32 (+11:32). Hommikul enesetunne lubas minna starti, kuid läksin mõttega, et jälgin, mis tervis teeb ja vajadusel tulen ära. Üllatavalt hästi aga pidas vastu. Kiirus oli hea ja pigem jäi koht top20-s mõistuse taha. Esimesse olid mõtted veidi hajevil ja kohe tegin suurema vea. Oli pikk sõit mööda laia suusarada ning kaotasin vahepeal mõttes järje, et kui kaugel olen. Keerasin liiga vara ühele teele sisse. Kindlasti oli suurem kui minutine viga. Kohe otsa järgmisel ja ülejärgmisel pikal etapil tegin vale valiku ja nii tekitasingi kohe alguses suure kaotuse. Edasi sõit hakkas sujuma ning tundsin, et kiirus tõuseb. Kaardivahetuses oli enesetunne väga hea ja lubas edasi sõita. Kerge väsimus tuli raja lõpuosas, kuid siiski suutsin tempo kõrgel hoida. Hiljem analüüsides selgus, kui väga palju häid lõikeid jäi taas kasutamata.

Õhtul oli enesetunne ülihalb ja järgmine päev samuti. Pea oli paksu vati sees ja nii trenni ei roninud, vaid puhkasin. Samuti said tõenäoliselt edukalt läbitud perenaisekatsed, sest kokkamine oli minu aktiivseks puhkuseks ja lihaselõdvestuseks. Veidi on kurb, et viimased päevad nii möödusid, aga hooaja tähtsaim võistlus on veel ees. :)

MK round 2 kohad olid top20-le lähemal kui esimesel raundil ja sõidud tõestasid täielikult, kui võimeline olen maailma kahekümne parima sekka kuuluma. Kiirus on suhteliselt hea, kui vähegi mõistus lubab sõita. Enesekindlust on vähe ja ettelugemine on kehv. Kaardilugemine on mu nõrk koht ja selle kallal on vaja kõvasti tööd teha. 

Taas kohta 20ne parima seas lähen püüdma märtsi alguses, kui toimuvad Euroopa meistrivõistlused Venemaal Tjumenis(7.-14.03). Päris hirmuäratav, kuid juba vähem kuuke tugevalt ja targalt treenimist.

Nüüd pöidlad pihku, et lund ikka juurde tuleks ja vähemalt see vähenegi ei kaoks! :)

"There are no secrets to success. 
It is the result of preparation, hard work, and learning from failure."
Colin Powell 

Baltic Junior Cup - byebye W20

Distants: 7,0 km
Aeg: 58:18 (+1:11)
Koht: 2. /30
Tulemused.
GPS.
Mõned päevad, nädalad ja juba ka kuud tagasi 5. oktoobril leidis aset minu viimane võistlus W20 klassis. Postitus on ainult natuke aega viibinud. Ups.

Ega väga detailselt enam midagi meeles pole ja seega pikka analüüsi ei tee.
Mäletan üsna selgelt emotsioone enne starti. Teadsin, et mul on suur auk treeningperioodis ja septembris Eestikatel tundsin nii aeglaselt,kui üldse on võimalik. Mul oli vist elu halvim vorm. Olin täitsa tublilt treeninud nüüd enne Baltic Junior Cupi ja teadsin, et sellises augus enam pole, aga siiski ... kui palju on ikka võimalik paari nädalaga sellest kohutavast seisust välja tulla. Mõtlesin, et soomlastel ja rootslastel on seekord selge eelis o-tehniliselt ning füüsiliselt on nad ammugi ees. Seega läksin starti mõttega: "mul on täiesti ükskõik, mul on lihtsalt niinii ükskõik, lähen lihtsalt annan edast parima, loen täpselt kaarti, teen puhta jooksu ja füüsiline vorm on selline nagu on, ma nagunii midagi parandada enam ei saa. Mul on savi."
Metsas oli jubehea tunne orienteeruda. Kuidagi mõnusalt klappis see maastik seekord. Nii mõnus oli joosta ja kaarti lugeda. Nautisin iga hetke. Unustasin end lihtsalt orienteeruma. Üks hetk hajus keskendumine ja tuli loll mõte pähe, et kuidagi üllatavalt hästi on läinud. Õnneks suutsin end kohe uuesti sundida kaarti täpselt lugema. Kaheksandas oli kerge mõttehetk, kuidas minna ja alguses langetasin ühe variandi, hakkasin minema ja siis pöörasin ümber ja tegin ikkagi teise valiku. Langetasin õige otsuse! Pikk etapp arvasin, et suren, aga oh, üllatust, päris hea tunne oli isegi! Lõpus punktile pealeminekul veits koperdasin, aga muidu läks päris hästi. Ja nüüd. Kümnendasse minek läks täiesti käest ära. Esiteks enne järvesid teele jõudes ma kahtlesin kõvasti, kas liigun õiges suunas ja seega jooksin hästi aeglaselt pidevalt skännides, kas leian midagi, mille järgi end paika panna enne kui liiga hilja. Lõpuks sain aru, et arvasin oma asukohaõigesti. Järgmisena tegin niiinii vale otsuse. Vaatasin õiget teed, kuhu oli vaja minna ja kuhu ka korraks mõtlesin minna ... kuid ei läinud. Ragistasin kuskil mahalangenud puude risus mäkke. Kaotasin ikka mõnuga. Lõpp vist sujus kenasti. 12. ja 13. punkti vahel oli kerge segadus suuna hoimisega, aga jõudsin siiski enam-vähem ilusti punkti.
Lõpetades omad karjusid finishisirge ääres nagu oleks hea jooks. Tunne oli ka päris hea. Iga sekund võis olla mängus, kui mitte minul, siis tiimil, igaks juhuks vajutasin nii, kuidas sain viimase piiksuni. Lõpetsin ära, selgus, et tõesti jooks polnud mitte ainult o-tehniliselt piisavalt korralik, vaid ka kiirus oli väga olemas. Vau! Jessjessjess! Kõigekõige viimane võistlus juuniorina, W20 vanuseklassis läks korda.

  1.   125   Klintberg Josefine         Småland           57:07
  2.   129   Kaasiku Evely              Estonia           58:18       +1:11
  3.   119   Hansson Amanda             Småland           59:11       +2:04
  4.   124   Höstman Victoria           FSO               59:21       +2:14
  5.   130   Valdmane Liga              Latvia          1:00:35       +3:28
  6.   102   Raudkepp Kaisa             Estonia         1:02:26       +5:19

Byebye W20! 

Postitus on lõppude lõpuks tehtud. Nüüd võib rahuliku südamega teha avapaugu täiskasvanuna kahe tunni pärast suusaorienteerumises minu esimesel maailmakarika osavõistlusel.

MK kohta info Estonian Ski-O ametlikus blogis. Edu meile! :)

Linnasprint

Sain loosiauhinna, jes!

Sain minagi siis lõpuks Linnasprindil käidud. Väga supertore rahvaüritus ja samas, kes soovib, siis ka tõsisem võistlus. Soovitan julgelt kõigile, kes vähegi soovivad natuke elu huvitavamaks teha ning orienteerumist proovida.



Aeg: 14:42
Koht: 1. /34
Tulemused.
Nagu pildiltki näha, siis Petri (Väänänen) luges kaarti ja mina lippasin järgi. Pidin ära surema, aga kannatasin lõpuni. Minu jaoks oli tempo kõrgemal kui laes .. talle see oli muidugi vist kerge õhtune sörk vanalinnas vms. Aga nagu näha, siis ta tegi head tööd ja viis meid ilusti võiduni. Woohoo! :)

The winners

Viimased võistlused juuniorina Eestis

Rahul? Ei.
Aga kahjuks rohkemaks ma tunnistan, et vääriline polnud. Paar kuud suve lõpus tegid oma töö. Kõige rohkem on kahju loomulikult sprindis lõpusirgel venimise eest karistuseks kaotatud medalist. Aga pole hullu, N21 klassis näeme! :)

Lootsin end testida stardisirgel ka see nädalavahetus Suunto Gamesil naisteklassis, kuid kahjuks on mind juba nädalake haigus vaevanud ja otsustasin end kodus ravida. Midagi hullu ei ole, aga paar päeva oli palavik, mis sujuvalt nädala keskel pöördus alapalavikuks. Lihased on nõrgad, pea imelik, pluss lisaks muidugi nohu ja köha. Hindasin natuke üle oma külmataluvust ühel õhtul ja karistus on käes. Inimesed, mütsid, kindad, mantlid ja joped välja! Õues on väga külm. ;)
Annan endast parima, et Baltic Junior Cupil siiski tervelt stardis oleksin. Ravi küüslaugu, ingveri ja kõige muu võimalikuga on täies hoos.

Öine
Distants: 4,5km
Aeg: 45:00
Koht: 3./ 7
Tulemused.
Rajajoonistamine.
Neljapäeval jõudsin USAst tagasi ja laupäeval juba ootas ees esimene võistlus üle pikapika aja. Olin superpõnevil, mis saama hakkab. Teadsin, et kiirus on jumala null ja mõistus on ka tõenäoliselt natuke nullilähedane. Seega eesmärk oli rada lihtsalt läbida mõnusa tempoga ja jälgida, et koguaeg kaardis oleks. Mõningate mööndustega peaaegu nii tegelikult läkski. Ükskõik, kas pingutasin või mitte, kiirust polnud tõesti ollagi. Ja mõistus ... nooh ... kõrguse ja kauguse tajumine oli väga kehv. Midagi liiga suurt korda ei saatnud, kuid segaseid hetki ja punktist liiga kaugele minekuid oli palju. Punktile pealeminekud olid segased. Aga ma sain medali kätte, jess! ;)

   1. Kristiine Aluvee          Kobras/Põlva SK  8466 00:38.23    
   2. Laura Joonas              Võru/Võru spord  3717 00:41.11    
   3. Evely Kaasiku             JOKA             8366 00:45.00    

Sprint
Distants: 2,5km
Aeg: 16:49
Koht: 4./ 8
Tulemused.
Rajajoonistamine.
Tuleb tunnistada, et nüüd oli küll enne starti väike hirm sees, sest ma teadsin, et ma venin seal rajal. Alguses ma võtsin eriti rahulikult, et oleks aega kaardi vaatamiseks ja valikute tegemiseks. Mitte, et uskumatult keeruline oleks olnud, aga ma tundsin, et pole väga head kontakti kaardiga. Suurim viga sai tehtud 10. punkti minnes, kus ma otsisin ainult teerajakest suure tee peal, mille järgi sisse keerata. Oleks ju võinud teisi orientiire ka jälgida .. aga ei .. Lõpuks siis keerasingi liiga hilja metsa, lisaks kahtlesin ja kõhklesin mäest alla minnes, seisin korraks rajakesel, vaatasin vasakule ja paremale ning lõpuks kui punkti kätte sain oligi hunnik sekundeid kadunud (40s). Igasuguseid iluvigasid nurkade ja asjadega tuli ka loomulikult. Lõpusirgel ma mõtlesin, et "Davai, Evely, nüüd tuleb viimane pingutus, tuleb lihtsalt anda täiega!" Andsingi .. kuid kaotasin medali just lõpusirgel. Pole kunagi nii piinlik olnud lõpusirge aegasid võrrelda teistega. Minul 41s, teistel välejalgadel enamjaolt 35s ringis. Olen kohutavalt aeglane!

   1. Kristiine Aluvee          Kobras/Põlva SK  8466 00:15.40    
   2. Kaisa Raudkepp            Peko             4429 00:16.29    
   3. Laura Joonas              Võru/Võru spord  3717 00:16.48    
   4. Evely Kaasiku             JOKA             8366 00:16.49    

Pikk rada
Distants: 12,1km
Aeg: 1:32:39
Koht: 2./ 4
Tulemused.
Nonii, vahepeal olin saanud nüüd trenni ka natuke teha. Tervelt nädal! Kuid see rada
oli pikk. Peamine küsimus, mis mul mõttes mõlkus: kas ma kestan ära!? Aga kaotama ka ei läinud!
Alustasime kenasti koos kolmekesi, kuid 8. punktist jooksin natuke mööda ja nad said eest ära. Alguses pingutasin neile järgi, kuid mul polnud väga palju varus, mida juurde panna ja seega ei jõudnud kohe üldse järgi. Jätkasin siis omaette, kuid alla ei andnud. Tegu on siiski orienteerumisega ja seal on kõik võimalik. Tundsin, kuidas energia oli nii otsa saanud pärast seda, kui nad oli eest ära saanud ja ma korraks proovisin tempot tõsta. Kuid kui sattusin tee peale 13. minnes, tundsin, kuidas vaikselt tuli uus hoog sisse. Ja minu üllatuseks 13. ja 14 punkti vahel nägin Kristiinet. Otseselt välja tegemata möödusin sujuvalt ja kuhugi erinevate valikute tõttu ta kaduski. Korraks veel nägin teda ühes kohas vastu tulemas raja lõpu poole, kuid muidu sõdisin vaid iseendaga. Meeles mõlkusid isa sõnad, mis ta kevadel suusavõistlusel selja taga karjus: "võitle iseendaga". Võitlesin ja võib vist rahule jääda küll. Nii hea oli lõppude lõpuks lõppu jõuda pärast pikkapikka rada ja isegi tulemus läks kirja ja sain hõbeda kätte. Jess!

   1. Kaisa Raudkepp            Peko            01:29.51  
   2. Evely Kaasiku             JOKA            01:32.39  
   3. Kristiine Aluvee          Kobras/Põlva SK 01:37.27  

Eesti meistrivõistlused N20 klassis on seega läbi. Mitte midagi üllatavat või oodatut vms ei saa öelda, et oleksin korda saatnud. Pigem kerge pettumus. Aga nagu ütlesin, ei ole hullu, sest põhiklass on see, mis loeb. Siiski panin tähele huvitavat korrapära oma EMV tulemustes sel aastal. Neljal osalesin ja tulemused on järgnevad: esimene, teine, kolmas ja neljas. Kronoloogilises järjekorras küll pole, kuid muidu on päris ilus rida.

Ja nüüd põhiklassi medaleid noppima, juhu! Hoidke alt, here I come! :)