2016/01/29

Töine talv, põnev kevad


Hooaja lõpp andis stardi sihikindlatele ettevalmistustele 2017. aasta MMiks.

Loodud on ettevalmistustiim nimega Team 2017, kelle tegevust veab Šveitsi endine oj-koondislane ja praegune so-koondislane Gion Schyner. Ta teab, mida tähendab tipus olemine, kuidas maailma üks tugevamaid koondiseid tegutseb ning olles juba mõnd aega kursis Eesti orienteerujate tegemistega, siis julgen väita, et ta on osanud meid väga hästi suunata. Siiski koostöö on olnud veel lühike ja tõsisem osa alles ees.

Meie esimene kogunemine oli Euromeetingu ajal. Panime paika, kus me oleme ja kuhu soovime jõuda. Võistlus kodumaal maailma tippudega konkureerides andis ka esimese tagasiside, mida saame nii füüsiliselt kui vaimselt endas arendada.

2017 oleme tugevamad ja targemad kui kunagi varem.
Meis on palju potentsiaali. Timo näitas, et ei lepi kodumaal vähema kui poodiumikohtadega, kuid ka teised tegid tublisid sooritusi. Ise jõudsin kahel distantsil kolmest üheksandale positsioonile. Osa teravamast tipust oli küll puudu, kuid teades, milline on olnud vahe osavõtjatega MMil, MKdel ja tundes, mida kodumaastik pakub, siis oli hea võrrelda, kuidas tekib kaotus ning rõõm oli näha, et see oli siin väiksem.

Õppisin, et kuigi Eesti meistrivõistlustelt võivad tulla kuldmedalid enda kiiruse ja orienteerumisoskusega, siis samas suunas arengu jätkudes ei ole kõrgete eesmärkide täitmiseks piisavalt. Peab orienteerumistehnikas harjutama sisse uusi nüansse ning ka füüsiliselt suure sammu edasi astuma.

Näiteks pean õppima liikuma kiirelt ka metsas, mis peamiselt tähendab tempo vähem või mitte üldse langetamist, aga ka õigete objektide märkamist/valimist. Oluline on suuta joosta ja kaarti lugeda piiri peal - mida kõrgem on risk, seda suurem on võit. Poodiumikohtasid ei võideta mugavustsoonis.

Hoidke meil silma peal Facebooki lehel Team 2017 Estonia!

Esimene kohtumine enne Euromeetingut andis tugeva tunde.
Meetingud toimuvad iga kuu. Treenime, võistleme, analüüsime - üheskoos tippu.

Sügis ja talv on olnud töised.

Seda igas mõttes. On läbitud sadu kilomeetreid joostes ja suusatades, kogunenud tubli kolmekohaline number treeningtunde. Treeningud on sujunud siiani plaanipäraselt ning viriseda annab vaid iseenda üle, kui mõni treening on ära jäänud või liiga hilisõhtusse lükkunud. Pisut tegi nüüd jaanuari lõpus põlv liiga, kuid hetkel näib see olevat kontrolli all.

Soomes tööpõllul onupoja Jarmoga. Proovisin suusataja eksitada metsa.
Ikka tuli välja ... peab uuesti proovima.

Niigi lühike talvine hooaeg on veel lühemaks kärbitud.

Paljud on küsinud minu plaane seoses talvise hooaja ja suusaorienteerumisega. Olen võtnud kindlaks sihiks 2017. aastal MMil tubli ja tugeva soorituse tegemise ning kuna seal on vaja olla kiire jooksusammul, siis, jah, see hooaeg ei ole mulle prioriteet number üks. Kui aus olla, siis ka mitte number kaks, vaid pigem kolm.

Sel talvel olen jooksnud enam tunde ja kilomeetreid kui kunagi varem. Jaanuar on olnud korralik mahutreeningute kuu ja kui tavaliselt olen sel ajal juba võistlustele keskendunud, siis nüüd keskendun suusaorienteerumisele vaid veebruari ja tükikese märtsist.

Jaanuari keskel suusaorienteerumine tekitas huvitavaid tundeid. Olin siis suhteliselt oj-mõtetes ning so-kaardi lugemine oli võõras. Need kaks ala on ikkagi uskumatult erinevad. Praegugi ei tunne end veel päris õiges elemendis, kuid tean, et olen teel sinna.

Mõnel päeval koguneb natukene rohkem kilomeetreid (ja samme).
Näiteks 20. detsembril: sprinditreening Võru linnas, lisaks metsas mõnus
orienteerumine ja õhtul üle 1,5h rullsuuska.

Päris ükskõikselt ma siiski talvehooaega mööda ei lase.

Lisaks võistlusmomendile on ka väiksemaid eesmärke seatud. Veebruari keskel võtan osa ajaloo esimestest üliõpilaste maailmameistrivõistlustest suusaorienteerumises ning märtsi esimesel nädalal Euroopa meistrivõistlustest. Usun, et olen suuteline ületama möödunud aasta EMi tulemusi, kuid kindlasti tuleb veel selle nimel sihikindlalt tööd teha.

Talvine jooksuvorm on hetkel parem kui kunagi varem. Kuidas suusakiirus? Eks seda ole (loodetavasti) peatselt näha Eesti meistrivõistlustel. Ka endal on põnev.

Mahutreeningutele pani punkti Viru Maraton 23. veebruaril
ning nüüd sai alustada kiiruse kogumist.

Selle aasta üheks tähtsamaks eesmärgiks on jooksukiiruse tõstmine.

Seega sai langetatud otsus minna USAsse kõrgmäestikulaagrisse. Lähen sinna mõned päevad pärast Euroopa MV Austrias. Lennupiletid on juba ostetud ja enam taganemisteed pole. Pisut kardan, kuid usun, et kõik läheb hästi. Tean, et see mõjub mulle ning pean vaid oma organismi hoolikalt kuulama. Orienteerumisvõimalused seal peaaegu puuduvad, kuid usun, et targalt treenides on kõik kontrolli all. Füüsiliselt järgmisele tasemele jõudmiseks on see aga suurepärane võimalus.

Laagrist tagasi tulles pikalt puhkamiseks aega ei ole. 30.aprillil algab juba Poolas MK round 1 ning vähem kui kolm nädalat hiljem toimuvad Tšehhis Euroopa MV.

Jällekuulmiseni!