2014/08/14

Rõuge TV klipp EMV sprindist

Rõuge televisiooni võistlusjärgsete emotsioonide jäädvustus.

Evely Kaasiku & Liis Johanson - Eesti Meistrid 2014 orienteerumise sprindis

2014/08/13

EMV sprint - jagatud kuld

Palavad tervitused Tšehhist üliõpilaste MMilt! 



Üks distants sai eile seljatatud - sprinditeade. Tulemuseks 11. koht 26 tiimi seas. Täna on kavas tavarada. Mina seda ei jookse, niiet mul on puhkepäev. Järgnevatel päevadel ootavad ees sprint, lühirada ja teade. Neis kõigis olen endast parimat ja natuke rohkem veel andmas. Kuna mu postitused kipuvad venima kohutavalt, siis kasutan praegused vabad hetked kasulikult ära ja jäädvustan enda elu esimese Eesti meistritiitli.

Täna tavarajal on stardis: Triin Aedmäe (start eesti aja järgi 10:35), Sigrid Ruul (12:07), Kerstin Uiboupin (12:17), Tõnis Laugesaar (13:08). Live tulemusi jälgige iga päev *siit*. Pöidlad pihku!


EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SPRINDIS



Rõuge
Distants: 2,8km
Aeg: 15:17
Koht: 1.-2./ 31
* Teekond RouteGadgetis *

Enne starti tundsin, et jalg ei tohiks alt vedada. Kui teha korrektne sooritus, siis kõige kirkam medal peaks olema väga reaalne. Samas teadsin, et siin on ka teisi välejalgu kohal.

Step by step.
1. Ei julgenud kohe nurki hakata lõikama millegi pärast. K-punktist alates kuulsin mingit sahinat enda taga. Poolel teel sain aru, et keegi jälitab mind. See lisas kahtlemata kiirust juurde, mistõttu alguses oli kiirus kahtlemata veidi kõrgem, kui oleks muidu tavasooritust tehes olnud. Punkti sain kätte veatult.
2. Nägin kaardi järgi, et oliiviroheliste vahelt oleks hea, kuid reaalsuses ma ei suutnud silmaga kiiresti näha, kus see vahekoht on ja seega jooksin ringi. Ei oska öelda, kas kaotasin sellega või mitte, aga alguses võttis hetkeks kiirust veidi maha nendes lintides vahe otsimine kindlasti.
3. Kõik sujus valatult.
4. Kaardi järgi vaatasin, et läheks läbi valge. Ette vaadates taas pidin varianti muutma. Veel suhteliselt viimase hetkeni pigem kallutasin end valgesse, aga siis otsustasin, et targem on ringijooks.
5. Lindid ajasid veidi segadusse punktist väljudes. Lugesin, et lähen vasakult oliivirohelisi, aga kuna ei hoidnud päris heki äärde, siis olin juba sujuvalt lintide ääres ja leidsin sealt tunneli ning läksin oliiviroheliste vahelt. Ehk tegin täiesti ülearuseringi. Ei kontrollinud enda tegevust. Poolel teel viiendasse nägin, kuidas ees startinu läks kuuendasse. Jälgisin hoolega, kuhu majadevahele ta jooksis ning kuidas punktist väljus. Võib-olla isegi liiga hoolega.
6. Kui nüüd ise kuuendasse läksin, siis ikka kahtlesin, milline maja see täpselt nüüd oligi ... ehk oleks pidanud varem rohkem ettelugemisele keskenduma kui konkurendi jälgimisele. Olen loll.
7. Punktist väljusin aeglaselt. Võtsin punkti hetkeks seistes, et lugeda samal ajal kaarti järgmisesse mineku jaoks. Pärast majanurka ei keeranud kohe puntki, vaid jätkasin kogemata liikumist edasi ja siis keerasin järsult vasakule. Keerasin maja kõrval joostes kaarti ja proovisin pikka etappi ette lugeda. Ei teinud viga, aga kogu etapp olid mingid pisipisiasjad, mis võtsid aega ja mida saaks ära hoida või leevendada.
8. Seitsmendast väljusin hoolikalt veel etapi lõpuosa lugedes. Kui sain selle paika, siis lisasin ka tempot juurde. Enne keeluala oli kerge kõhklusmoment, kas minna enne või pärast seda. Kuid sinnani jõudes ja nähes olukorda reaalsuses, siis tundus tark valik enne.
9. Enne kaheksandasse jõudmist oli juba selge, et lähen vasakult. Nägin, et mu ees mindi samuti, niiet polnud kahtlustki.
10. Alguses oli suunaga pisike segadus punktist väljumisel, aga edasi kõik sujus.
11. Kümnendasse minnes jätsin üheteistkümnendat lugedes vaid kaardipildi mällu, aga mitte ühtki detaili. Seega proovisin nüüd kaarti lugeda ja samas joosta. Olin veidi ebakindel endas, sest kõik tuli nii ruttu vastu ja ma ei jõudnud ära lugeda. Ja selle tulemusena seisin korraks ka enne minu punkti olnud punktis.
12. Aiast väljudes nägin, et mu ees startinu ja Kerstin on koos ees, aga kuidagi väga alla jooksnud nõlvast. Ise keerasin varem parki, kuid jooksin ilmselt ikkagi veidi liiga nõlvast alla ära. Pöörasin neile liiga palju tähelepanu. Teevaliku lõpplahendus oli jäänud suures jooksutuhinas samuti tegemata. Tahtsin joonele võimalikult lähedale hoida ja märkasin eest startunut ühest hoovist paremaltpoolt mööda jooksmas, mis tõmbas ka mind sinna. Seejärel märkasin Kerstinit, kes ei jooksnud sinna. Heitsin korraks pilgu kaardile, tegin kiire korrektuuri jooksusuunas ja õnneks suutsin ise suuremast veast hoiduda. Siiski paar sekundit taas kadus sellele jamamisele.
13. Poolel teel oli väike kõhklus enda asukoha suhtes, aga viga ei teinud ja kuhugi ei kaldunud. Vaatasin, et saan punkti täiesti Kerstini ja teise konkurendi järel võtta, kuid kukkusin napilt enne punkti jõudmist treppide all. Libistusin veeloigus ja käisin mõnuga külili. Niiet nad said taas eest ära.
14. Kaart oli mudane ja mul polnud aimugi, kuhu peaks jooksma, sest peale selle, et vasakule sillale vaja keerata mul etteloetud polnud. Tahtsin käega kaardi puhtaks tõmmata, kuid nähes, et see pole puhtam, jooksin lihtsalt tuimalt eesolijatele järgi. Enne käänakut paremale olin kaardi kuidagi vastu pükse pühkides enam-vähem loetavaks saanud ja teadsin täpselt, kuhu joosta. Kerstin tegi väikese kaarekese, kuid sellegipoolest jõudis punkti esimesena. Kahjuks aga tal SI ei töötanud, niiet lasi teisel konkurendil punkti ära võtta. Siis proovis uuesti, ikka ei töötanud ja lasi minul võtta punkti. Ning siis lõpuks sai pärast mind alles selle võetud.
15. Lasin end konkurendil häirida. Ta hakkas vasakule poole maja jooksma ja kuna mul endal polnud korrektselt etteloetud, siis hakkasin järgnema. Sai jälle üks ülearune kaareke tehtud. Taas ei oska ise oma peaga orienteeruda.
16. Enne kraavi sain lõppudelõpuks ka teisest konkurendist, kellele olin järgi jõudnud, mööda. Keskendusin aga taas liiga palju jooksmisele ja punkti jõudmisele, niiet ettelugemine jäi varju.
17. Vale variant ehk ringi ümber aia. Õiget märkasin alles aiaaugust möödumise hetkel.
18. Pingutasin nii, kuidas jaksasin tõusu, sest nüüd seljataga olevat konkurenti mul polnud mõtteski mööda lasta (hingas kuklasse ja keegi karjus talle viimase punkti juures, et minust mööduks). Vaheaegasid vaadates olen üllatunud. 4 sekundit parimale ajale! Mis mõttes, mis tegin!? :D




Kokkuvõttes. Kiirusega võib pigem rahule jääda. Veidi tundsin, et on vaja veel puhata, et üliõpilaste MMil lendaks. Küll aga on palju-palju nuriseda kaarditöö osas. Midagi suurt ei teinud, kuid väikeseid nurgakesi, ebakindlushetkesid jms, mille arvelt saaks sekundeid kokku hoida, on kõvasti!


Kuna uudne ajajäädvustussüsteem SI Air ei töötanud korrektselt kõigil võitlejatel stardis ja finišis, siis arvestati ausate tulemuste saamiseks kõigi aeg viimase punktini. Seega lõpusirge ei läinud kirja. Nende tulemuste järgi on naiste esikuus järgnev:

1. Evely Kaasiku JOKA 00:15.17,0 00:15.17
1. Liis Johanson Kobras 00:15.17,0 +0:00,0
3. Elo Saue              Ilves          00:15.22,0 +0:05,0
4. Grete Gutmann SK100 00:15.28,0 +0:11,0
5. Anu Åkerman Peko          00:15.34,0 +0:17,0
6. Sigrid Ruul JOKA       00:15.48,0 +0:31,0
* Tulemused *

Niiet mu esimene Eesti meistritiitel on jagatud tiitel ja seega pisikese hõbedase maiguga. Kuid kuradi vinge on ikka! :) Kumb meist tegelikult võitis või kas jäimegi lõpuks viiki, on teada vaid ühel mehel ja see on kaameramees, kes meie lõpusirgeid filmis.

Hehhee, ja esimesed staarihetked *Aktuaalses Kaameras*.



















Mu supertubli klubi!



2014/08/10

Minu esimesed maailmameistrivõistlused

5.-12. juuli
Itaalia, Trentino & Veneto

SPRINT
Kvalifikatsioon
Distants: 3,4km
Aeg: 14:51 (+1:13)
Koht: 14. - edasipääs finaali, jess!
Tulemused.
Eesmärk oli teha kindel sooritus. Teadsin, et kiirusest veatu soorituse puhul puudu ei peaks tulema. Tulemus kinnitas arvamust. :) Paarkümmend sekundit siiski saab kokku norida. Tagantjärgi meenutades on selgelt meeles kaks suuremat viga - 12. ja 18. punkti. 12. punkti minnes läks järg veidi sassi ja ei pannud kaardipilti maastikuga kokku majadelabürindis. See oli suhteliselt etapi lõpuosas enne aiaväravast läbijooksu, jooksin ühest ristist mööda kollase pargitükikese nurka. 18. punkti keerasin jälle liiga vara majadevahele vasakule sisse. Lisaks ka väiksemaid variandivigasid. Aga põhiline oli see, et pääsesin finaali ja kõike oli võimalik parandada! Jalad olid kuumast pehmed ja rasked, aga siiski lootsin õhtul finaalis hästi joosta.



Finaal
Distants: 4,0km
Aeg: 20:14 (+4:42)
Koht: 44.
Tulemused.
Ilmselt elu kõige kehvem sprindijooks. Lihtsalt mittemiski ei klappinud. Füüsiline ja vaimne seis olid allapoole igasugust arvestust ja ma ei osanud jooksu ajal midagi muud teha, kui lihtsalt edasi joosta, kuni tuleb finiš ja kõik saab läbi. Juba kolmandasse punkti minnes koperdasin, sest mul polnud etteloetud. Edasi pea igasse punkti. Lihtsam ehk oleks loetleda punkte, mis sain kenasti kätte. Ühesõnaga pettumus on suur. Ainus lohutus on see, et vähemalt jooksin finaali. Always look at the brightest side!






SPRINDITEADE
Mina - Kenny Kivikas - Kristo Heinmann - Liis Johanson
Distants: 3,9km
Aeg: 15:55 (+1:23)
Koht: 25.
Tiimi koht: 23.
Tulemused.
Pärast sprinti läksime kõrgemale mägedesse (1000+ m), kus oli tunduvalt mõnusam jahedam. See tõstis enesekindlust ja enesetunnet, et nüüd võib kergemaks minna. Sprinditeates oli ilm võistlemiseks üpris ideaalne (alguses) - alla 20 kraadi ja mina sain veel suurema vihmata joostud. Hiljem oli väga kõva äikesevihm. Jooks aga ei läinud taas päris nii nagu soovitud. Eelmine päev meetingul sai räägitud, et raja esimene pool on seal pool, kus on ka tiiminumber (rajal oli kaardivahetus - üks kaart ühelpool ja teine teiselpool). Enne starti sai aga kellegagi arutatud, et nagunii on esimene pool allpool. Stardis oligi viimane mõte vaid peas ja tegelik instruktsioon unustuses. Nii võtsin valetpidi kaardi ette. Leidsin kähku enda asukoha üles, aga kolmnurk oli kuidagi jubevales kohas ja rada jätkus jubevales suunas. Kontrollisin suunda, proovisin kaarti teistpidi klapitada ... kuni lõpuks tabasin, mis toimub. Selleks ajaks olin juba K-punktis. Ja kui uuesti esimesse minekut lugema hakkasin, siis olin juba õigest ristist möödas. Kuna päris 100% kindel polnud tänavavahes, kuhu keerasin, siis läksin tagasi. Jäin juba 20s maha. Tirisin siis järgi nii kõvasti kui suutsin. Ilmselt tirisin end ka kinni, sest pärast vaatepunkti üks hetk ma lihtsalt surin.
Taas jäi palju puudu heast sooritusest. Sprinditeates pole 20s viga andestatav. Eriti esimeses vahetuses. Teised andsid parima ning korraldajate (üks läbipääs keelualat polnud päris nii kui kaardil ja külvas segadust) ja enda vempude lõplik tulemus 23 koht. Kaugeltki mitte see, millest unistasime.




LÜHIRADA
Distants: 5,0km
Aeg: 45:55 (+8:52)
Koht: 29.
Tulemused.
Läksin metsa teadmisega, et tuleb lihtsalt puhas jooks teha. Siis on kõik võimalik. Ja selle eeldus on 100% kontrollitud tegevus. Alguses enam-vähem nii läkski. Siis jõudsin enda ees startinule järgi ja lasin veidi tal enda sooritust häirida. Kohe sain ka karistatud ja tuli peaaegu minut viga. Üheteistkümnendasse minekul ei osanud kohe teha head varianti. Punkt on küll lihtne, aga ma suutsin end ikka paremale liiga alla kaljudesse kallutada. Ja ma ei jooksnud sinna hooga, vaid ainult pidurdades ja mõnd kindlat objekti otsides, mille järgi end suunata ja paika panna. Üle poole minuti hävimist. Kolmeteistkümnendasse taas väga suur ebakindlus. Ei leidnud kuskilt silmapaistvat kivi ja kivihunnikut. Seisin väga palju. Ka napit enne punkti lagendikult jõudmist, kuigi siis oleks võinud juba olla endas kindel. Üldse seda lagendikku olen kindel, et oli kaugelt juba näha ja oleks saanud suunaga peale joosta .... eks ikka lemmiksõnad meil kõigil ju: olekspoleksolekspoleks :). Praegu kaotasin taas üle pool minuti sellele jaburusele, mis ma tegin. Järgmine kord olen targem. Nüüd ilmselgetl kiirustasin punktist väljumisega. Selle asemel, et julgelt teed kasutada oma enesekindlusprobleemidega. Ma läksin ikka otse. Õnneks sain punkti ilusti kätte, kuid siiski oleks (taas) saanud palju targem olla. Lõpp oli üldse ebakindel ja tegelikult ilmselt tean ka põhjust. Kommentaatorit oli metsa hullult hästi kuulda. :D Kuna ei startinud taga kuumas grupis, siis kõik kõige tugevamad olid alles tulemata ja tänu ka suhteliselt hästi õnnestunud jooksule võtsin järjest liidripositsioone. Mingi hetk aga kuulsin, kuidas spiiker koguaeg mu aega võrdles erinevate jooksvalt raadiopunkti läbijatega. Mõtlesin, et ei lase häirida ja keskendun oma asjale. Aga sellele mõtlemine juba tähendas ikkagi valele asjale mõtlemist. Keeruline oli mõtlemiselt orienteerumistegevusele tagasi saada. Aga kindlasti superhea kogemus ühele noorukile! :P

Ehhhehhee. Hästi jäädvustatud hetk (tänud, Silver Rebenits). :D

Rõõmsad hetked. Ja ega enam vähemaga ei tahagi nagu leppida.
Motivatsioon tõusis kõrgemale kui lakke! 

TEADE
Liis Johanson - Annika Rihma - mina
Distants: 5,0km
Aeg: 50:56 (+ .. ei oska nii palju arvutada)
Koht: 17.
Tiimi koht: 20.
Tulemused.
Teadsime taas, et kõik on võimalik nagu oli ka euroopakatel, kui viiendaks tulime. Sama tiim, sama järjestus. Lihtsalt oli kõigilt taas häid sooritusi vaja. Seekord aga päris nii ei läinud. Kõik feilisime omajagu. :D Liis tuli 19. kohal, Annika 21. Mul õnnestus meid teise kümnesse taas tõsta. Ma isegi ei vaevu väga detailset analüüsi tegema. Põhimõtteliselt 6 minutit, kui mitte rohkem võib kokku lugeda küll igasuguseid "olekseid". Aga las see aeg jääb. Oluline on see, miks see aeg tekkis. Ja suhteliselt 98% juhtudest on ikkagi probleemiks kindlate valikute tegemine-elluviimine.


Kokkuvõtteks.
Viriseda on meeletult. Aga siiski olen õnnelik, et tegelikult said MMile püstitatud eesmärgid täidetud. Ja hea on tõdeda, et arenguruumi on küllaga. Palju nukram oleks ju, kui näeks, et lagi on saavutatud.

Gaas põhjas edasi! :)

2014/07/04

WOC 2014

Ja hakkabki pihta!

MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED
Itaalia

Minu võistlusprogramm:
L 5.07  - SPRINT
E 7.07 - SPRINDITEADE
R 11.07 - LÜHIRADA
L 12.07 - TEADE

Live tulemustel saab silma peal hoida siin (keri alla pealkirjani "Live").
Nüüd pistke pöidlad pihku ja pigistage neid hästi kõvasti täpselt üks nädal!

Homme hommikul on sprindi kvalifikatsioon (Burano saarel). Minu start on juba kell 9:12 siinse ehk 10:12 Eesti aja järgi. Õhtul on finaal (Veneetsias).

Elu on siin muidu imeline! Mõnes mõttes isegi kahju, et juba homme peab mägedesse minema.










Eesti sprindikoondis ja treener Elo Saue



2014/06/27

Suvi, see meeletu suvi


Hakkas lõpuks piinlik vaadata oma seisvat blogi, kus viimane postitus on täis lumiseid pilte. Parandan end veidi. Ma seekord pikka juttu kõigi ürituste kohta ei tee, kuigi kirjutada oleks ju meeletult paljust. Kes see ikka lugeda viitsib. :)

Aprillist käesolevani.

Aprill
Sain vaevu nädalake kodus olla märtsis pärast Siberit ja juba lendasin Hispaaniasse laagrisse. Hispaanias oli tore taas jooksma õppida. Alguses lihastele oli suur üllatus suusaliigutusest erinev samm ja paar päeva oli iga samm meeletu piin. Aga kui jooksma õppisin lõpuks, oli samm üllatavalt kerge!

Hispaania kohalikul võistlusel, kus oli ka paar teist rahvust esindatud, oli tunne hea, jooksud tulid ka enam-vähem välja ja tõin võidu koju.

Pärast laagerdamist jätkasin Hispaanias World Cupil võistlustega ning sealt otse edasi Portugali Euroopa meistrivõistlustele.

Hispaania MK pikal rajal surin 25+kraadises kuumuses ja tasuks 36. koht. Lühirajal kolmandik jooksin 20. koha piirimail, kuid saatuslikud vead lõpus langetasid ikkagi 35. kohale.

Eesti koondis Euroopa meistrivõistlustel

Euroopa MV. Lühirada - finaali pääs (lõpuks pääsesid ikkagi kõik naised, sest kvalifikatsioonijooksud tühistati) ja tasuks 55. koht. Tavaraja Q-s põrusin, sest olin rohelises okastraadis totaalselt kinni minuteid, B-finaali ei jooksnud.
Euroopa MV. Sprindi Q - oma eeljooksu 12. koht ja kindel koht finaalis.
Kiirus oli hea! Lootsin järgmine päev paremat veel ...


... aga ei tulnud, väsisin ja kaotasin ka orienteerumisega.
Sprindi finaalis tasuks 38. koht.

Teatevõistluseks jõuvarude taastamiseks sain ühe puhkepäeva omale, sest tavaraja finaali otsustasin mitte joosta. See oli väga-väga palju abiks! Olin juba üpris kustumas pikast võistlusperioodist. Mul vedas ja mulle usaldati kolmas vahetus Eesti esimeses tiimis. Väga vastutusrikas, aga olin rahul. Esimest jooksis Liis Johanson ja teist Annika Rihma. Nad tegid suurepärased sooritused ja olin liidergrupis, kui metsa läksin.


Elo luges loomulikult sõnad peale ikka kõikide punktide võtmise osas. Teadsin ka ise, et pean tegema lihtsalt kindla soorituse. Algusest lõpuni. Kõik määrustepäraselt läbima. Siis on kõik korras ja olen oma ülesande täitnud. Küll jooksuvõime on ka niipalju olemas kui vaja.

Jõud oli täiesti otsas, aga silmad kinni
ja hambad ristis pidi hakkama saama!


Hea oli näha omasid finishisirgel vastas.
Tähendas, et olin hea jooksu teinud.
Ja veel parem tunne oli lõppude lõpuks ületada finishijoon.


Tegime Eestile ajalugu! Euroopa meistrivõistluste 5. koht.
Mina, Annika Rihma, Liis Johanson (jooksujärjestus täpselt teistpidi)


Pärast tiitlivõistluseid jätkusid väiksemad, kuid siiski olulised võistlused Põhja-Euroopas: Jüriööjooks ja FinnSpring. Niiet võistelda sain aprillis mõnusalt. Pärast Jüriööd tõmbasin hoo maha ja asusin ka möödunud suusahooajast puhkama.

Mai
Mitte just väga võistlusvaimus siiski nädalavahetuseti mõni võistlus toimus. Tiomilal Rootsis esindasin Soome klubi Kangasala SK. Jooksin esindustiimi esimest vahetust.

Jalg oli hea ja oh, üllatust! Korraks kui kaarti vaatasin stardisirgel, siis ei pannud tähelegi, kui ette järsku sattusin ning K-punktis olin esimene. See pole küll mingi näitaja, aga veidi üllatav ja huvitav fakt sellegipoolest.
Lõppkokkuvõttes tulin 300 tiimi seast 19. kohal finišisse! Sisuliselt terve rada õnnestus liidritega koos joosta. Ainult vahepeal kui üksi suurema vea tegin, siis olin eraldi. Jooksuvorm oli endiselt hea.

Kuigi eriliselt kiirust ei treeninud, sai ületatud ikkagi Intsikurmujooksul oma isiklik rekord. 4km päris nõudlikul maastikul läbisin ajaga 17:18 (endine aeg 17:47). Läksin ületama 2013.a Kristiine Aluvee poolt korratud Liis Johansoni 2009.a joostud rajarekordit 17:20. Tehtud! Seekord loomulikult Kristiine tõstis lati kõrgemale - 17:13. Järgmine aasta siis uus siht. :)

SELL Games sprint. Tartu, Annelinn
SELL Games lühirada. Vooremäe




EMV lühirajal suutsin alguses suured vead teha, mis said ka saatuslikuks. Joosta ei jõudnud. Kirti jõudis järgi ja koos kord üks eespool, kord teine, jooksime lõpuni.


Proovisin ka rajal Kirtil eest ära joosta, kuid lõpuks õnnestus ikka see alles lõpusirgel.


Pronksmedal sai siiski kätte võideldud! Jess!
See on ka elu esimene põhiklassimedal orienteerumisjooksus. :)

PS! EMV lühist saab ajakirjast Orienteeruja pikemalt lugeda.

EMV teates olin esimest korda meie JOKA tiimis viimases vahetuses. Päris ette ei õnnestunud lõpus meid enam võidelda, aga andsime kõik (Helle Hallik, Sigrid Ruul ja mina) endast parima ja tasuks neljas koht. Midagi kripeldama õnneks ei jää, sest vahe medaliga on mäekõrgune, viienda kohaga 5s. :)

Balti MV. Tavarada. Häving. Jooksuvormi ei tundnud, et oleks veel tagasi tulnud. Samas kõige hullem polnud. Aga viga sai tehtud väga liiga palju. 16.koht alles.

Kuna sooritus tavarajal oli väga ebakindel, siis otsustas peatreener mind Eesti teise naiskonda jätta. Samas ka meie teine tiim oli väga tugev. Mul oli pärast tavarada juba tunne, et teates ma lähen teen supersoorituse ja panen hullu! Oli teada, et nii Eesti esimene kui teine tiim on medaleid võimeline võitma. Soovisime oma tiimiga Kirti Rebane, Kerstin Uiboupin ja mina sisimas väga poodiumile pääseda. Mõtlesime, et kolmas on meile väga reaalne. Kirti ja Kerstin tegid ülisuperhead jooksud ning olime stabiilselt liidrid või siis liidriga koos. Mul jäi vaid tordile kirss peale panna. Seljataha vaatamata andsin täiega tuld! Lõpedes jäi vahe teise kohaga üle 2 ja poole minuti! Hiphiphurraa! BALTI MV KULD!
Eesti kuldne naiskond ja meeskond

Juuni
Baltikatel oli enesetunne superhea ja olin valmis ka Norras jooksma samakiiresti ning osavalt, kus toimus MK round 3. Aga mul polnud lootustki, sest minu jaoks oli võimatu lugeda kaarti ja joosta samaaegselt. See oli niiinii kivine ja kaljune! Lisaks veel viga (ei suutnud piisavalt kaardile fokusseerida). Aga olen siiski õnnelik, sest sain meeletult palju uut kogeda! See oli elu esimene orienteerumisvõistlus Norras. Lühirajal 44. koht, tavarajal 32.koht (parim siiani MKl).

MK round 3 jätkus Imatras, Soomes. Sprint ja sprinditeade.

Sprindi kvalifikatsioon oli orienteerumispoolelt okei ja kiirus oli samuti väga hea, isegi üllatavalt, arvestades seda, et punktis peab korraks peaaegu seiskuma selle "võtmiseks" (optimaalse rajapikkusega arvutades 3:55 min/km, kuid ma päris 100% optimaalset ei kasutanud). 30.koht ehk kindel pääs finaali.
Samal õhtul toimunud finaalis ei suutnud üldse korralikku sooritust teha. Väga palju viga ja minu jooksukiirus sel maastikul oli ikka väga aeglane, sest muidu ma lihtsalt poleks absoluutselt orienteerumisega hakkama saanud. Tegin ka palju seisakuid. Ülikeeruline rada. Minu jaoks liiga keeruline. Lihtsalt ei osanud orienteeruda.  Lõplik koht MK sprindis 37.

Sprinditeates jooksime järjestuses ja koosseisus mina, Sander Vaher, Kenny Kivikas ja Liis Johanson. Jätsin kõikvõimalikud võimalused juba esimeses vahetuses kaugustesse. Ei suutnud teiste naistega selle tempo juures, mis oli (u 4min/km ... eelmine hommik ju suutsin :( ) kaarti lugeda ning tegingi meeletu vea, millega saadi eest ära. Sprindis aga naljalt ühtki kaotatud vahet tagasi ei jookse. Pettumus.

Järgmine võistlus oli juba paar päeva hiljem Soomes Kuopios - Jukola (u 16 000 võistlejaga üritus!). Tundsin võistlushommikul veidi kahtlaselt ja väsinult. Polnud üldse tunnet, et tahaks minna ja võistelda. Kõik aga muutus pärast stardipauku. Tulin 1200 tiimi hulgast 20. kohal välja koos Emma Klingenbergiga. Me olime esimesed, kel oli pikem hajutus, kõigil eelneval 18 naisel oli mitukümmend sekundit lühem hajutus. See oli kuradi hea tunne! Soome klubi oli ka vaimustuses ja üks klubikaaslane võttis isegi mütsi peast õnne soovides! :D Ka teised tiimiliikmed tegid enda parima soorituse (Iida Savolainen, Heini Papinsaari ja Iveta Duchova) ning lõpetasime poodiumikohal ehk 16.kohal (20 parimat tiimi autasustatakse)! Tegime klubile ajalugu! Varasem parim oli möödunud aasta saavutatud 19. koht. Möödunud aasta tiimist oli vaid Iveta nimi korduv. Vauh! Sellest poleks hommikul unistatagi osanud, et saab Jukolal poodiumile! 

Iveta Duchova, Iida Savolainen, Heini Papinsaari, mina.
Superõnnelik Kangasala SK tiim
Pühapäeva hommikul pärast Venlat (enne Jukola võitjate finisheerimist) üles ärgates oli kurk paistes ja sealt tuli vaid sooja õhku. Järgmisel päeval tuli nohu. Kurgupaistetus kadus 2-3 päevaga, kuid hääl oli pikalt ära. Tuli ka kerge 37 koma midagi palavik paariks päevaks. Köha. Tegin jalavanne, sõin vitamiine ja poputasin end kõikvõimalikul moel. Pärast Venlat 5 päeva ei teinud ühtki trenni. Kuuendal 20min jooksuots. See ei toonud ühtki halba tagajärge õnneks. Laupäeval julgesin juba kaardiga lühikese trenni teha. Tallinn O-Weekil ei saanud kahjuks võistelda, aga kõige olulisem on see, et olen taas terve. Keha andis ilmselt märku, et aeg on puhata ja võttis ise hoo maha. Nädalake olen nüüd treeninud ja tunnen, et jalg hakkab taas kergeks muutuma. Loodan, et olen puhanud ja taastunud ning kõige karmimateks võitlusteks valmis!

Nüüd on siis aeg jõudnud nii kaugele, et paari päeva pärast juba (1.juulil) lendan Itaaliasse MMile. Eesti naistest lähebki sinna vaid neli: kogenud kalad Annika Rihma, Liis Johanson, Kirti Rebane ja nooruke mina. Ootan põnevusega, mis saama hakkab!