2013/02/26

JWSOC teade - valus, väga



17. veebruar
Smecersils, Läti

TEADE
Piret + mina + Daisy
Rada: 4,9+4,8+4,7 km
Koht: puudub; elu valusaim ja meeldejäävaim tühistamine
Piret ja Daisy olid stabiilselt teised
Tulemused.

Tahaks aega tagasi kerida. Tahaks teha midagi. Kas tõesti ei saa midagi teha!?

Piret kartis eelmine õhtu, mõtles igasugustele ebaõnnestumistele .. toetasime ja andsime head sõbralikku nõu. Teadsin, et ta teeb kõik hästi. Ise sisemuses olin silmitsi enda hirmudega. Ma kartsin selle hooaja algusest peale kõige rohkem seda, et jätan punkti vahele ja et see juhtub MMil ja teates. See hirm polnud üldse olemaski Soomes esimeselume võistlusel. Vähemalt ma ei mäleta seda sealt. Kuid miskipärast Pannjärvel eestikatel avastasin end mõtlemast sellele. Eriti teisel päeval, tavarajal. Ma iga natukese aja järel kontrollisin punktide järjestuse algusest lõpuni läbi. Paar korda käis jõnks läbi, et nüüd ma jätsin küll midagi vahele, kuid pärast kontrollimist siiski ei jätnud. Pärast võistlust tegin omale reegli, et ma ei mõtle sellele võistluse ajal. Ma lihtsalt tean ette, et see mõte võib mul tulla (nagu Piibe ütles) ja kui tuleb, siis viskan mõtte peast välja ja keskendun kohe taas sooritusele.
Piret tegigi superhea töö esimeses vahetuses, ta tuli teisena välja. Ideaalne! Ütles mulle vahetust üle andes, et on ränk hajutus. Tuli lihtsalt oma sõit teha, algusest lõpuni rada läbida. Enne kui Piret jõudis, kordasin veel endale ja Silviale (kes ootas Dorist), et tuleb kõik punktid võtta, tuleb kõik õiged punktid võtta, tuleb kõik õiged punktid õiges järjekorras võtta. Võib-olla tundus nagu oleksin seda Silviale korranud, kuid tegelikult kordasin seda kõige enam iseendale. Sõitsin suhteliselt rahulikult, lugesin kaarti ülima hoolikusega, hoidsin väga tihti kaardialusest kinni ja lihtsalt kulgesin. Rajal ei näinud mitte kedagi. Olin ainult mina, kaart ja mets. Vaatekas reaktsioonide järgi sain aru, et vist olen hetkel positsiooni hoidnud või väga lähedal sellele. Sõnu ei mäleta. Need ei jää kunagi meelde. Pärast vaatekat esimene punkt oli kerge, kuid edasi läks väga tihedaks lugemiseks. Kõik punktid puntras. Teadsin, et see on koht, kus tuleb hoog väga maha võtta. Kasvõi seista. Kulgesingi väga rahulikult ühest punktist teise. Füüsiline keha vahepeal tegi natuke kiiremaid liigutusi, kuid vaimselt olin ülirahulik.
Olin neljateistkümnendat võtmas, kontrollisin numbrit, vaatasin, et õige. Liikusin ristini, jäin seima, et kaarti lugeda veel kord. ... siin on vist see koht, mis sai saatuslikuks ... kui ma õigesti mäletan, siis ma lugesin, et väljun 15. ja pean 16. punkti minema. Kristjan Linnus oli minust möödunud ja vaatasin, et küll ma talle järgi kihutan. Teadsin, et mul pole kuhugi eksida. Mingi hetk suurel rajal mõtlesin, et appi ... mis siis, kui ma jätsin punkti vahele ... ma kartsin, et see mõte tuleb mul pähe, mistõttu viskasin selle kiiresti peast. Mõtlesin omaette, et ma olen ju niii korralikult kõike kontrollinud, et see ei saa lihtsalt olla võimalik, viskasin mõtte peast. Korra vaatasin kaarti, märkasin, et võib-olla oleks paremalt isegi parem variant olnud ... aga enam polnud ju vahet ... ronisin 16. punkti veel kuskilt üle mäe ülihalba variantipidi. Sain sellest, kui halb see on, aru kohe sinna keerates, aga ei olnud mõtet ümber keerata.
Jõudsin finishisse. Lugesin maha. Enne kui nad vaheajad andsid, mõtlesin veel, et jess, see on läbi, ma suutsin oma hirmu endast eemal hoida ..... kuni sain lipiku. Täiesti uskumatu. Sõnatu. Nägin punkti, sain aru, et ma tõesti ei käinud seal. Läksin otse kuueteistkümnendasse... Appi. Aga Daisy on rajal ju. Kas ma saan kuidagi midagi teha? Midagi peab ju ometi saama! Kõik on ju võimalik siin maailmas. Täiesti lõpp. Meil pole tulemust, me nagu polekski teadet sõitnud. Miks ma nii loll olen!? See oli kolmas kord seitsme kuu jooksul. Palun teeme nii, et seekord kolm on kohtuseadus ja rohkem midagi ei järgne.
Vedasin oma tiimi alt, lisaks tervet koondist, mõnes mõttes Eestit ja ka iseennast. Mu hooaja suurim hirm sai reaalsuseks. Uskumatu, kui sügavaid emotsioone sport võib pakkuda, ma ei soovi kellelegi seda kogemust. Vabandust, kallid tiimikaaslased. Ma saan aru, et mina ei ole seda hõbemedalit väärt, ma nii tahaks teile anda selle. Te olete seda väärt. Kui vaid saaks aega tagasi keerata ....

Aga tuleb tugev olla! Leidsin teatele järgenud öösel, kui Pireti juures ööbisin seinalt hea lause: paigalseis on tagasiminek. See teade oli, see jääb, aga minevikku ning tulevik on endiselt minu teha. Mõtlesin mingi aeg suusaorienteerumine kõrvale jätta. Praegu tunnen, et enam ma seda ei tee, nii ma ei saa asju jätta, nii ei saa midagi lõpetada. Leidub mitmeid näiteid, kes tegelevad nii o-jooksu kui so-ga ja on tugevad mõlemal alal, miks mitte olla üks nendest.


JWSOC sprint

16. veebruar
Smecersils, Läti

SPRINT
Rada: 2,8 km
Aeg: 13:57
Koht: 10./ 44
Tulemused.
Sõit polnud kõige sujuvam, tundsin, et palju oli erinevaid nüansse, mis võtsid hoogu maha ja varastasid sekundeid. Osaliselt nagu oleks hea sõit ka kiiruse taha jäänud. Ei saanudki aru, kas päriselt ei jõudnud või lihtsalt ei suutnud end motiveerida pingutama nii, et oleks raske. Kuidagi jubekergelt läks see sprint, kui järgi mõelda.
Kogu raja peale mitmel etapil kaotasin väärtuslikke sekundeid lihtsalt enda kohmetusele. Olin juba K-punkti jõudes segaduses, et millise tee ma siis lõpuks pean valima. Alguses läksin valele teele, siis 2m hiljem jäin seisma, vaatasin uuesti ja läksin õigesti. Vist sai esimesse lõpuosa ka valesti lahendatud. Oleks pidanud vasakult mööda suuremat teed minema, see aegasid võrreldes võitis suts. Kolmandasse minnes poolel teel kukkusin. Seitsmendasse alguses tegin ühe valiku ja siis mingi aeg uuesti kaarti vaadates tegin teise .. ja väga vale .. valiku. Ei suutnud endale kindlaks jääda esimese valiku osas. Üldse kaarti lugesin kuidagi aeglaselt ja palju.
Hiljem tulemusi vaatama minnes hoidsin hinge kinni, et jääksin 20 sisse. Polnud ju parim sõit ... aga voilaa, KÜMNES! Ja hiljem splitte vaadates võib vaid peast kinni hoida ja mõelda, et oleks on kahjuks endiselt sama hea kui poleks. Võib vist peaaegu rahule jääda.

Väljavõte tulemustest:

1196Frida Sandberg
Sweden12:370:00
2201Linda Lindkvist
Sweden12:51+0:14
3166Andrine BenjaminsenNorway13:04+0:27
3200Suvi OikarinenFinland13:04+0:27
5182Anna UlvensoenNorway13:05+0:28
6199Daisy Kudre
Estonia13:09+0:32
7195Tatiana Oborina
Russia13:43+1:06
8161Liisa Sassi-PakkilaFinland13:46+1:09
9178Evelina Wickbom
Sweden13:54+1:17
10163Evely Kaasiku
Estonia13:57+1:20








37176Piret Parnik
Estonia18:36+5:59




2013/02/16

JWSOC lühirada

13. veebraur
Madona, Gaizinkalns

Rada: 5,4 km
Koht: 15./ 44
Tulemused.

Starti läksin mõttega, et alguses lähen võistlema, kuid kui enesetunde täiesti tuksi keerab, siis võtan rahulikult lõpuni. Eesmärk oli kaardiga hea kontakt saada ning minimaalselt viga teha. Koha peale ei mõelnud absoluutselt ning pigem oli võistlus lihtsalt katse, kuidas organism (ja palavik) pärast võistlust käitub. Sooja tehes tundsin, kuidas iga vähegi kiirem suusaliigutus jooksutab kopsu täiesti kokku ning käed oli niii nõrgad. See tekitas veel enam tunnet, et tänane päev on kaardiharjutus. Rajal olles aga midagi väga hullu ei juhtunudki, pingutada küll ei suutnud nii, et tunneks, et tõesti on raske, kuid ka hullu nõrkust ei tulnud peale.

Orienteerumise poole pealt aga rahule ei saa jääda. Alguses peaaegu (teise oleks pidanud lõpu lahendama paremalt) kõik sujus kümnendani. Juba kaheksandast alates nägin, kuidas jõuan ühele rootslasele järgi ning kümnendas punktis möödusingi temast. Mõtlesin küll, et ei lase tal end häirida, kuid kahjuks siiski lasin. Hakkasin kiirustama ja tegin millegi pärast äärmiselt lolli mitte kuidagi põhjendatava valiku punkti minekul etapi lõpuosas ning siis tegin vea ka veel sinna otsa, sest ei jõudnud üht risti välja lugeda ja siis oli juba allamäge ja vajusingi nõlva alla ära. Täiesti uskumatu, et ma end sinna vedasin. Ma vist ei lugenud ikka üldse kaarti, sest ükskõik, mida vaadates ma ei oleks lõpu kindlasti nii pidanud lahendama nagu ma seda tegin. Seisin ja otsisin, kus ma siis olen, kuid ei leidnud. Kuskilt alt teist teedpidi üles ronides sain end paika ning siis läksin otse lõikega punkti. Kaheteistkümnendasse magasin ühe tee maha. Nägin õige tee otsa ning mõtlesin ka sinna sisse keeramisele, kuid siis mõtlesin, et ma ei ole ikkagi esimest teeotsa näinud ning sõitsin edasi. Sõitsin mõned meetrid, jäin seisma, kontrollisin uuesti ning siis sõitsin ikkagi edasi, kuni üks hetk sain aru, et see ikkagi oli õige. Ning siis kolmeteistkümnendasse minnes lõpuvõrgus ei võtnud omale piisavalt aega kaarti lugedes mõtlemisele sellele informatsioonile, mis ma sealt saan. Lihtsalt vaatasin üht varianti ning läksin mõtlemata, kas see on ka hea. Enne punkti ühel langusel veel tõmbasin hoo täiesti maha ning vaatasin kaarti, et endas kindel olla, et ma ei sõida nõlvast alla kuhugi valesse kohta. Kaotasin sellega päris häid sekundeid.

Kokkuvõttes sõit polnud lähedalgi heale sõidule, sest kokku sai viga ikka liiga palju tehtud - vähemalt 4 minutit ning siis kaotasin veel lõpulollustega mõned sekundid lisaks. Arvasin, olen ikka väga nõrk võrreldes teistega, aga minu suureks üllatuseks enne vea tegemist olin kindlal kohal esikümnes ning korraks puudutasin isegi TOP6 piiri ära. Ma olin ikka tõesti väga üllatunud. Aga samas see oli esimene päev ning esimesel päeval teevadki suurem osa võistlejaid viga. Ning "oleksid" pole kunagi midagi maksnud. Eks kõik võivad neid kokku lugeda. Fakt on siiski see, et ma ei mahtunud esikümnesse ning hõivasin hoopis 15. koha. Aga võrreldes eelmise aasta tulemustega usun, et see on ka täiesti kõlblik koht.

Väike kokkuvõte tulemustest:

W20
1197Frida Sandberg94Sweden32:360:00
2191Daisy Kudre93Estonia33:14+0:38
3183Evelina Wickbom94Sweden33:56+1:20
4181Andrine BenjaminsenNorway33:59+1:23
5198Tatiana Oborina93Russia34:23+1:47
5192Linda Lindkvist93Sweden34:23+1:47
7163Marta UlvensoenNorway34:36+2:00
8185Mirka SuutariFinland35:31+2:55
9199Oona ValkonenFinland35:46+3:10
10190Veronique Ruppenthal93Switzerland36:06+3:30







15174Evely Kaasiku93Estonia38:49+6:13






19179Piret Pärnik93Estonia41:28+8:52


2013/02/14

Muljed MMilt

Olen kõvasti maadelnud palaviku, köha ja nohuga. Hetkel on seis suht tasavägine, kuid esimesi murdumismärke on juba vastase poolt näha. Et endale pikka edu sisse tekitada ning ta taanduma sundida, võtsin vastu otsuse täna mitte startida tavaraja distantsile. Nii on mul kaks puhkepäeva, kus saan põhjalikult ravi jätkata ning veel põhjalikumalt puhata. Ma ei lähe täna isegi võistluskeskusse täieliku puhkuse ning enda hoidmise eesmärgil.

Esimest korda Eesti orienteerumise ajaloos pääsesid Eesti noor ja juunior poodiumile. Tegijateks olid loomulikult õed Kudred - Doris ja Daisy. Doris on nüüdsest Euroopa noorte meister ning Daisy maailmas teine juunior. Juhhhuuuuu, supertublid! Veelkord kallidmusidpaid ja õnnitlused teile! Terve Eesti on uhke teie üle! :)

Ja see oli alles esimene päev. Meil on 3 võistlust veel. Pöidlad hoidke endiselt kindlalt pihus!

Temperatuur on esmaspäevast saati kõikunud 36,6 ja 37 kraadi vahel. Tavaliselt on hommikuti enam-vähem või täpselt normis, enesetunne hea või parem (kuigi veidi kurnatud), pärast lõunat on siiani üles visanud ning siis enne magamaminekut on jälle langenud peaaegu normi. Hetkel 36,8 kraadi. Täna hoian end terve päev, et temperatuur kraadigi ei tõuseks, pigem langeks 36,6 kraadini. 0,4 kraadi normaaltemperatuurist erinev ei tundu palju, kuid uskuge mind, see mõjutab lihaseid, pead ja üldse organismi.
Mis iganes põhjusel selline huvitav viirus mind tabas, siis tunnen, et head see pole teinud ning olukorda samaks ma pole jätnud. Lihased on kergelt nõrgestatud olekus koguaeg ning võistluse ajal tundsin, kuidas kohati nagu oleks jõudu, aga lihtsalt ei saa lükata tugevamini, sest naljakas valupiir või nõrgestus vms tuli ette. Raske seletada täpsemalt, aga hea see polnud. Õnneks palju ei häirinud. Lisaks nõrkusetundele lihastes tundsin, et ei suuda endast maksimumi sõidus välja pigistada, aga see polnud ka suur häiriv tegur. Kokkuvõttes pigem polnud haigust tunda võistluseajal, juhuuu! :) Aga pärast pingutust viskas muidugi temperatuuri üles ja suure uimasusehunniku mulle tagasi.

Täna on eestikoondislastest veel lisaks minule võistlejaile kaasaelamas (mina ööbimiskohas voodist, teised võistluskeskuses) Piret Pärnik, Piibe Tammemäe ja Tõnis Erm.

Stardigrupid, kus on eestlased:
10:00 M17 (eeldatav võitja aeg 60-65 min)
10:10 W17 (50-55 min)
10:30 M20 (70-75 min)
10:40 W20 (60-65 min)
11:20 M21 (95-100 min)

Live results: http://live.esoc2013.lv/followfull.php?lang=en&comp=10359
GPS (M21): http://sportrec.navirec.com/ui/#18hk41s
Eestlastest on GPS usaldatud Even Toomasele.

Nonii, kõik vajalikud arvutiaknad on lahti, salvakapakid valmis, kohe lähen toon teed, võtan paar ravimit, sätin jälgimiseks omale pesa valmis ja võistlus alaku!



Mõnusat kaasaelamist! :)

2013/02/10

Palavik, palun, miks nüüd ..

Homme on MMile minek ja ma olen palavikus. Just mõõtsin: 37,2 kraadi.

Eile olin täiesti okei, käisin veel saunas, olin kodus, tegin kerge trenni, puhkasin, ei külmetanud ... hommikul tundsin, et vaikselt hakkas tekkima kerge krõbedus kurku ja aevastused muutuvad üha tihedamaks. Täpselt nagu oleks külmetanud ... aga kus ja millal! :( Sõitsime emaga kähku apteeki ning ostsime ravimeid ning nüüd õhtul hakkasin tundma, et kuidagi kergelt nõrk, uimane ja palav on. Lootsin, et lihtsalt kodus on hea lõõgastav olla ning toad hästi köetud, aga ei ...

Palun kiireid abinõusid, kuidas saada teisipäevaks terveks!
Siis oleks aega veel natuke kosuda ning kolmapäeval startida.


PROGRAMM
11. Lätti Madonasse minek. Modelil treening.
6:25 Mäost buss
8:45 Tartust väljasõit
12. Sprinditeade
(vaatan ja naudin seltskonda .. sest ma olen ju terve selleks ajaks, onju! :) )
13. Lühirada
5km, 25-35min.
14. Tavarada
10km, 60-65min.
15. Puhkepäev
16. Sprint
2,5km, 10-15min.
17. Teade
3x4km, 30-35min.


Ja nüüd küüslauguaeg! 

EMV N21 sprinditeade ja tavarada

2.-3. veebruar 
Saverna

SPRINDITEADE
Sigrid Ruul ja mina

Rada: 2x3x1,6km
Koht: 5./9
Tulemused.


1. vahetus
Start! Ülearu ei kiirusta, tempo selline mõnus, jõuan kõik ilusti välja lugeda. Otse suurest ristmikust üle. Kõik klapib. Enne elektriliine vasakule. Eeeh ... ootootoot... midagi ei klapi. Elektriliiniall sõitsin punkti poole enda arvates ... no ikka mittemidagi ei klapi ... kus ma olen? Seisin, mõtlesin, kust tulin .. mh, ma ju lugesin nii korralikult kõik välja ... igatahes seiklesin veits ning lõpuks koperdasin ka punktini. Endale tundus nagu oleks ika 3min vähemalt seigelnud, aga tegelikult vist päris nii palju ei tulnud kokku. Pärast esimest sattusin teise minnes vale elektriliini alla ja nii tegin kena kaare sisse teise minnes. Jällegi sekundid jooksid. Esimese ringi vead tegin esimese kahe punktiga ära ja edasi sain kuidagi vigadeta lõpuni koperdatud. Siku sai rajale viiendana.
2. vahetus (Siku) 



3. ja 4. vahetus
Ja tuli välja viiendana. Järjekordselt suutsin esimesse viga teha - lugesin kaardilt, et pean paremale hoidma ning üht teeotsakest märkamata keerasin esimesest teest suurele rajale. Tagasi minema otsustasin, et ei hakka ja läksin ringiga mööda laia rada punkti. Edasi kulgesin viiendani suht ilusti. Kaardilugemises oli väga aeglane ning ei osanud kuidagi seda lihtsalt ja nii lugesin kaarti kuidagi valesti. Nägin, et tagasipöörates sõidan lühema tee maha .. kuid eksisin. Jõudsin taaskord metsast välja viiendal positsioonil.





5. ja 6. vahetus
Ja Siku tuli kenasti viiendat hoides. Ka kolmandat ringi ei saanud ma ilusti sõidetud. Enam ei ole vist keeruline arvata, millisega viga tegin .. esimesega. Nimelt läksin punkti paremalt .. kuigi vasakult selgelt parem .. lollus. Ja üheksandasse tegin samuti vale valiku - trügisin läbi rohelise .. õige oleks olnud vasakult musta tee peale minna. Tegin küll valed valikud, aga vähemalt suutsin need suurema veata ellu viia. :)










N21 TAVARADA
Rada: 7,3 km 
Koht: 7./26
Tulemused.

Graafikud.
Rajajoonistused.


Eesmärk oli keskenduda täielikult kaardile ning unustada sõit. Sõit tuli nii, kuidas tuli, kiirustama püüdsin mitte hakata. Alguses läkski täiesti enam-vähem. Tegin paar valiku- ja hooletusviga (ei märganud musta teed teise minnes, vale valik kolmandasse, magasin ühe risti maha viiendasse minnes, kahe- ja kolmeteistkümnendasse valed valikud), aga otseselt o-vigu ei tekkinud viieteistkümnenda punktini. Piret startis 2 min pärast mind ja enne starti tegin omale selgeks, et see on täiesti ükskõik ning kui ta möödub, siis ei tee sellest välja. Arvasin, et ta läheb juba raja esimeses osas mööda .. kuid jõudis viieteistkümnendas ja ikka lasin tal end häirida. Kõigepealt magasin pärast 15. punkti vist üldse ühe ristmiku maha, sest ma ei mäleta seda absoluutselt. Ma pigem jälitasin teda kui viisin oma valikut ellu ... võinoh .. kui üldse tegin oma valiku. Jälitasin, aga samas ikka ei jälitanud ka, sest ta kannul ma otsustasin, et ei püsi, pean ju oma sõitu tegema ... kuid oma valikut ka ei teinud. Absurdne. 
Pilt pärineb Orienteering Memes
Facebooki lehelt
Mäe otsa jõudes (kuhu poleks üldse pidanud minemagi tegelikult) oli täielik segadus, kuhu suunda ma minema pean. Piret olin nii palju siiski eest ära lasknud, et ei näinud, kuhu ta keeras. Ei kujutanud ettegi, kuidas kaarti ees hoida ja mõttes nutsin kompassi taga. Märkasin ka elektriliini, aga kuidagi ei osanud selle järgi kaarti õigesti ette keerata .. tõenäoliselt sp, et ei võtnud omale piisavalt aega. Tegin oma valiku ära ja sõitsin järgmise ristini. Jälle miljon risti ühes kohas koos ja midagi ei saanud aru. Tegin väikese tiiru ning sain samas vanas segases ristis end peaaegu paika ja järgmisesse segasesse risti jõudes sain kinnitust, et arvasin õigesti. Kerstin, kellest olin vahepeal möödunud, jõudis ka järgi ning tal oli selles samas teises segases ristis samasugune segadus nagu oli mul. Aga tal vedas, ma tulin tagant ja "korjasin ta omale järgi". Edasi läks ettelugemisega keeruliseks. Olin oma rütmi kaotanud ja sõitsin väga konarlikult. Ja ühe suurema apsu tegin veel. Seitsmeteistkümnendast väljudes alguses liikusin 18. punkti mõttes, kuid kui jooned ristusid, hakkasin 12. punkti minema ning alles laiale rajale jõudes sain aru, et ma olen ju käinud seal punktis ning tegin mõnusa kaare enne 18. punkti jõudmist. Edasi o-vigadeta. Küll, aga tegin veel enne lõppu ühe valiku vea. Eelviimasesse mööda musta teed ning läbi rohelise pikalt. Roheline oli väga kehv ning tegelikult seda eelmine päev sai päris palju nähtud ning oleks võinud selge olla, et tuleb ignoreerida seda võimalusel ... kuid olin unustanud. 
Hoidsin küll tempot all, kuid ikka tuli suurem viga ja natuke pealegi sisse ... kõik kokku vähemalt 6 ja pool minutit saaks vigadena kokku korjata. 


   1. Daisy Kudre               Peko            EST 00:43.19  
   2. Piret Pärnik              Peko            EST 00:46.13  
   3. Piibe Tammemäe            Orvand          EST 00:50.35  
   4. Doris Kudre               Peko            EST 00:51.27  
   5. Ingrit Kala               Peko            EST 00:51.59  
   6. Maret Vaher               Kobras          EST 00:52.06  
   7. Evely Kaasiku             JOKA            EST 00:53.41  
   8. Mirja Virve               Kobras          EST 00:55.39  
   9. Kerstin Uiboupin          Võru            EST 00:57.49  
  10. Sigita Lapsina            Ilves           EST 00:58.47