2014/08/10

Minu esimesed maailmameistrivõistlused

5.-12. juuli
Itaalia, Trentino & Veneto

SPRINT
Kvalifikatsioon
Distants: 3,4km
Aeg: 14:51 (+1:13)
Koht: 14. - edasipääs finaali, jess!
Tulemused.
Eesmärk oli teha kindel sooritus. Teadsin, et kiirusest veatu soorituse puhul puudu ei peaks tulema. Tulemus kinnitas arvamust. :) Paarkümmend sekundit siiski saab kokku norida. Tagantjärgi meenutades on selgelt meeles kaks suuremat viga - 12. ja 18. punkti. 12. punkti minnes läks järg veidi sassi ja ei pannud kaardipilti maastikuga kokku majadelabürindis. See oli suhteliselt etapi lõpuosas enne aiaväravast läbijooksu, jooksin ühest ristist mööda kollase pargitükikese nurka. 18. punkti keerasin jälle liiga vara majadevahele vasakule sisse. Lisaks ka väiksemaid variandivigasid. Aga põhiline oli see, et pääsesin finaali ja kõike oli võimalik parandada! Jalad olid kuumast pehmed ja rasked, aga siiski lootsin õhtul finaalis hästi joosta.



Finaal
Distants: 4,0km
Aeg: 20:14 (+4:42)
Koht: 44.
Tulemused.
Ilmselt elu kõige kehvem sprindijooks. Lihtsalt mittemiski ei klappinud. Füüsiline ja vaimne seis olid allapoole igasugust arvestust ja ma ei osanud jooksu ajal midagi muud teha, kui lihtsalt edasi joosta, kuni tuleb finiš ja kõik saab läbi. Juba kolmandasse punkti minnes koperdasin, sest mul polnud etteloetud. Edasi pea igasse punkti. Lihtsam ehk oleks loetleda punkte, mis sain kenasti kätte. Ühesõnaga pettumus on suur. Ainus lohutus on see, et vähemalt jooksin finaali. Always look at the brightest side!






SPRINDITEADE
Mina - Kenny Kivikas - Kristo Heinmann - Liis Johanson
Distants: 3,9km
Aeg: 15:55 (+1:23)
Koht: 25.
Tiimi koht: 23.
Tulemused.
Pärast sprinti läksime kõrgemale mägedesse (1000+ m), kus oli tunduvalt mõnusam jahedam. See tõstis enesekindlust ja enesetunnet, et nüüd võib kergemaks minna. Sprinditeates oli ilm võistlemiseks üpris ideaalne (alguses) - alla 20 kraadi ja mina sain veel suurema vihmata joostud. Hiljem oli väga kõva äikesevihm. Jooks aga ei läinud taas päris nii nagu soovitud. Eelmine päev meetingul sai räägitud, et raja esimene pool on seal pool, kus on ka tiiminumber (rajal oli kaardivahetus - üks kaart ühelpool ja teine teiselpool). Enne starti sai aga kellegagi arutatud, et nagunii on esimene pool allpool. Stardis oligi viimane mõte vaid peas ja tegelik instruktsioon unustuses. Nii võtsin valetpidi kaardi ette. Leidsin kähku enda asukoha üles, aga kolmnurk oli kuidagi jubevales kohas ja rada jätkus jubevales suunas. Kontrollisin suunda, proovisin kaarti teistpidi klapitada ... kuni lõpuks tabasin, mis toimub. Selleks ajaks olin juba K-punktis. Ja kui uuesti esimesse minekut lugema hakkasin, siis olin juba õigest ristist möödas. Kuna päris 100% kindel polnud tänavavahes, kuhu keerasin, siis läksin tagasi. Jäin juba 20s maha. Tirisin siis järgi nii kõvasti kui suutsin. Ilmselt tirisin end ka kinni, sest pärast vaatepunkti üks hetk ma lihtsalt surin.
Taas jäi palju puudu heast sooritusest. Sprinditeates pole 20s viga andestatav. Eriti esimeses vahetuses. Teised andsid parima ning korraldajate (üks läbipääs keelualat polnud päris nii kui kaardil ja külvas segadust) ja enda vempude lõplik tulemus 23 koht. Kaugeltki mitte see, millest unistasime.




LÜHIRADA
Distants: 5,0km
Aeg: 45:55 (+8:52)
Koht: 29.
Tulemused.
Läksin metsa teadmisega, et tuleb lihtsalt puhas jooks teha. Siis on kõik võimalik. Ja selle eeldus on 100% kontrollitud tegevus. Alguses enam-vähem nii läkski. Siis jõudsin enda ees startinule järgi ja lasin veidi tal enda sooritust häirida. Kohe sain ka karistatud ja tuli peaaegu minut viga. Üheteistkümnendasse minekul ei osanud kohe teha head varianti. Punkt on küll lihtne, aga ma suutsin end ikka paremale liiga alla kaljudesse kallutada. Ja ma ei jooksnud sinna hooga, vaid ainult pidurdades ja mõnd kindlat objekti otsides, mille järgi end suunata ja paika panna. Üle poole minuti hävimist. Kolmeteistkümnendasse taas väga suur ebakindlus. Ei leidnud kuskilt silmapaistvat kivi ja kivihunnikut. Seisin väga palju. Ka napit enne punkti lagendikult jõudmist, kuigi siis oleks võinud juba olla endas kindel. Üldse seda lagendikku olen kindel, et oli kaugelt juba näha ja oleks saanud suunaga peale joosta .... eks ikka lemmiksõnad meil kõigil ju: olekspoleksolekspoleks :). Praegu kaotasin taas üle pool minuti sellele jaburusele, mis ma tegin. Järgmine kord olen targem. Nüüd ilmselgetl kiirustasin punktist väljumisega. Selle asemel, et julgelt teed kasutada oma enesekindlusprobleemidega. Ma läksin ikka otse. Õnneks sain punkti ilusti kätte, kuid siiski oleks (taas) saanud palju targem olla. Lõpp oli üldse ebakindel ja tegelikult ilmselt tean ka põhjust. Kommentaatorit oli metsa hullult hästi kuulda. :D Kuna ei startinud taga kuumas grupis, siis kõik kõige tugevamad olid alles tulemata ja tänu ka suhteliselt hästi õnnestunud jooksule võtsin järjest liidripositsioone. Mingi hetk aga kuulsin, kuidas spiiker koguaeg mu aega võrdles erinevate jooksvalt raadiopunkti läbijatega. Mõtlesin, et ei lase häirida ja keskendun oma asjale. Aga sellele mõtlemine juba tähendas ikkagi valele asjale mõtlemist. Keeruline oli mõtlemiselt orienteerumistegevusele tagasi saada. Aga kindlasti superhea kogemus ühele noorukile! :P

Ehhhehhee. Hästi jäädvustatud hetk (tänud, Silver Rebenits). :D

Rõõmsad hetked. Ja ega enam vähemaga ei tahagi nagu leppida.
Motivatsioon tõusis kõrgemale kui lakke! 

TEADE
Liis Johanson - Annika Rihma - mina
Distants: 5,0km
Aeg: 50:56 (+ .. ei oska nii palju arvutada)
Koht: 17.
Tiimi koht: 20.
Tulemused.
Teadsime taas, et kõik on võimalik nagu oli ka euroopakatel, kui viiendaks tulime. Sama tiim, sama järjestus. Lihtsalt oli kõigilt taas häid sooritusi vaja. Seekord aga päris nii ei läinud. Kõik feilisime omajagu. :D Liis tuli 19. kohal, Annika 21. Mul õnnestus meid teise kümnesse taas tõsta. Ma isegi ei vaevu väga detailset analüüsi tegema. Põhimõtteliselt 6 minutit, kui mitte rohkem võib kokku lugeda küll igasuguseid "olekseid". Aga las see aeg jääb. Oluline on see, miks see aeg tekkis. Ja suhteliselt 98% juhtudest on ikkagi probleemiks kindlate valikute tegemine-elluviimine.


Kokkuvõtteks.
Viriseda on meeletult. Aga siiski olen õnnelik, et tegelikult said MMile püstitatud eesmärgid täidetud. Ja hea on tõdeda, et arenguruumi on küllaga. Palju nukram oleks ju, kui näeks, et lagi on saavutatud.

Gaas põhjas edasi! :)

No comments:

Post a Comment