hooaeg libedal suusal

Talvine hooaeg möödus seekord heal libedal suusal ehk saan lõpuks öelda hooaega kokkuvõttes, et see õnnestus. Loomulikult oli võistluseid, kus ei teinud rahuldavat sooritust, kuid kõik püstitatud eesmärgid said täidetud ja seda nii individuaalselt kui ka võistkondlikult.

Elu korrigeerib - iga asi on millekski hea

Suusa-o ettevalmistuseks on mul alati olnud o-jooksu hooaeg. Ja vastupidi. Seekord aga kogunes sügisesel ettevalmistusperioodil rullsuusakilomeetreid rohkem kui möödunud aastatel. Muidugi suusatajatega seda numbrit võrrelda ei anna, aga siiski. Oktoobrist vaevas mind põlvevigastus, mistõttu pidin jooksmise täiesti kõrvale jätma. Ainult rullsuusatasin, ujusin ja tegin jõudu. Novembri lõpus läksin lumelaagrisse ja sain juba ka n-ö päris suusal treenida. Mul pole vist kunagi olnud nii hea tasakaal juba esimeses trennis. Tavaliselt tunnen end kui lehm jääl. :) Lisaks oli kätes jõudu! Isometsä tõus (1,7 km ja u 100 tõusum) läks hõlpsalt paaristõugetega üles. See oli ilmselge tõestus, et tugevaks saab ainult selles, mida harjutad.

Citius, altius, longius - kiiremini, kõrgemale, kaugemale

Imeline maa Šveits

Supervahva Eesti suusa-o koondis EMil

Sprint. 21.koht

Euroopa meistrivõistlustele läksin kindla sihiga - koht 20 parima seas. Olin 24. ja kaks korda 21. kohal. Enesetunne kõikus kui pendlikuul ühest seinast teise. Võistlused toimusid 1500m ü.m.p. Kangesti tahaks vähemalt osa süüst selle kaela ajada. Viimaseks individuaaldistantsiks oleks justkui kõik stabiliseerunud, kuid ikka ebaõnnestusin. Ma ei saanud hakkama suure nõlva/oru efektiga - ei osanud lugeda kõrguse vältimist ja hiljem tunnetada kõrgust. Aga vähemalt möödunud aastaga võrreldes oli näha selget arengut nii kiiruse kui ka tulemuste osas. 

Teate start

Teates oli esmane eesmärk möödunud kahe aasta viga parandada ja rada määrustepäraselt läbida. See oli eeldus, et saaks lõpuks kättevõideldud poodiumikoha ka protokolli kinnitada. Alla 6. koha oleks olnud pettumus. Kolmas kord punkti vahelejätmine SO-tiitlivõistluste teates oleks olnud aga ... ma ei oska seda sõnadessegi panna. Pärast Dorise lõpetamist 5. kohal oli vabanemistunne. Lõpuks ometi. Lõpuks ometi jõudis see hetk kätte. Kolm on jätkuvalt kohtu seadus.

Needus ON murtud!

Meie õnnelik dream team (Doris, Daisy, mina).
Eesti tiim oli muide ka võistluste noorim tiim.

Tegasilöökide kiuste tuli ära!

Pärast EMi oli kaks nädalat MMini. Selle aja keskel toimusid Eesti MV. EMil oli näha, et tegelikult kiirusel ei ole üldse viga, kuid teadsin, et saab veel paremaks. Eesti MVlt tõin koju pronksi ja esimest korda suusa-o-s ka kuldmedali. Veel viimane teravus sai oma lihvi.

Olin kahtlemata elu parimat vormi saavutamas, kuid kaks päeva enne planeeritud väljasõitu lõi haigus jalult (kurguneelupõletik ja palavik, millele lisandusid köha ja nohu). Normaalsest natuke kõrgem temperatuur tegelikult arstide sõnul palaviku nimetust ei väärinud, number oli ju vaid 37 ringis. Kahjuks enesetunne aga iga päevaga aina kehvem. Minu Norrasse MMile sõit lükkus edasi ning loobusin kahest distantsist.

Võrk oli vägev! Midagi täiesti
teistmoodi kui Šveitsis või Eestis.

6 päeva pärast haiguse algust olin saanud end rajale tagasi ja asusin taas võistlustulle. Ainult tekkiv ja samas kaduv palavik ning kole köha olid suurimateks häirijateks. Teadsin, et sprindis stardin olenemata enesetundest. Ja oh üllatust, GPS näitas selgelt, kuidas kiirus polnud EMiga võrreldes justkui kadunudki. Enesetunne oli vaid kuidagi ... teistmoodi - raskem. Aga fakt on see, et eesmärgiks seatud koha top20-s nurjas taas üks orienteerumisviga. Olin 21. Ja seda kolmandat korda selle aasta tiitlivõistlustel!

Kohe pärast sprinti oli kiirelt otsustatud, et järgmisel päeval toimunud tavarajal mina ei stardi. Plaanisin sellegipoolest minna kaasa elama, kuid hommikuks oli haigus tuurid üles kerinud ja voodi oli ainus koht, kus tahtsin olla. Õnneks oli kaks päeva järgmise stardini.

Lühirajale eelnenud puhkepäeval käisin kaarditrennis. Pea oli veidi paks, kuid üldine enesetunne superkerge! Olin üpris üllatunud. Tegin paar kiiremat lõiku ja tundsin end väga-väga hästi, isegi lendamiseks võib seda nimetada. Sain kuhjaga enesekindlust lühirajal hea soorituse tegemiseks.

Lühirada oli ühisstardist. Mulle on aegade jooksul ühisstardid väga meeldima hakanud. Ilmselt seetõttu, et suurem osa teatevõistlustest on mind määratud esimesse vahetusse, niiet harjutatud on seda küllaga. Olin igati valmis kõvaks võitluseks!

Sain stardist hästi minema. Üllatusena tundsin, et pean suusarajal end pidurdama liidrite järel. Võrgus aga sain just tänu kaasvõistlejatele hoida tempot üleval. See näitas selgelt, et kaardilugemiskiirus jääb mul kõvasti alla kõige teravamale tipule. Siiski sain heasse punti ja suutsin esimese kahe ringi ajal kenasti lugeda kaarti kaasa. Olin suurem osa rajast koos Milka Reponeniga, kellest sai lühiraja maailmameister. Rada koosnes kolmest ringist. Olen väga rahul, et kahel neist suutsin lisaks järelhoidmisele ka teha enda valikuid ja sõit sujus. Olin kahe ringi järel neljandal positsioonil! Jah, tõsi, pikem hajutusring oli minul alles ees.

Kolmandale ehk viimasele ringile minnes lugesin jätkuvalt ise samuti kaarti, mitte ainult ei sõitnud sabas ja hakkasin enda varianti tegema ka esimesse punkti, kuid mõtlesin ümber, tegin kannapöörde ja proovisin Milkale uuesti järgi sõita. Tuli äkiline mõte, et ma ju ei suuda üksi orienteerudes tempot üleval hoida. Jäin maha siiski piisavalt, et teda võrgus enam mitte näha. Sellega kahtlemata tempo langes. Väheke pikemal etapil tihedas võrgus kaotasin järje ja enesekindluse enda asukoha osas. Kaotasin väärtuslikke sekundeid, kuid see polnud veel midagi hullu.

Esikümne koha nurjas üks viga lõpus. Veel üheksandal positsioonil olles keerasin üks tee varem võrku sisse. Hävisin sellega umbes pool minutit ja lõpetasin 13. kohal. Ei teagi nüüd, kas eesmärk sai seatud madal (top20), aga see sai täidetud kuidagi hoopis teistmoodi kui ette kujutasin. Siiani olin kõvasti pingutanud ja tulemuseks oli koht napilt kahekümnest väljas. Seekord küll pingutasin, aga samas kulgesin sujuvalt ja jõudsin veel ühe lolluse ka teha ning lõppprotokollis seisab 13.koht.

MMi lühirada. 1. ring

MMi lühirada. 2. ring

MMi lühirada. 3. 

Tundsin, et nüüd võib küll hooaja kordaläinuks lugeda. Teatevõistlusel läksin starti väga pingevabalt. Mul puudusid ootused, lootused ja eesmärgid. Läksin ehk isegi liiga pingevabalt, sest pidin päris kõvasti end sundima fokusseerima enne starti. Aga oh rõõmu ja oh üllatust! Pärast viimast vahetust sai Kaisale minna finishisse vastu rõõmuteatega, et seisame täna poodiumil! Põhiametikohalt suusataja Piret Pärnik, tubli juuniororienteeruja Kaisa Sander ja mina, kes ma olen end pigem suveorienteerujaks lahterdanud, võitlesime kätte MMi kuuenda koha. Vinge tiim!

Pärast MMi lühirada toimus tervisega kannapööre. Oleksin kui päeva pealt terveks saanud. Kahjuks see juhtus alles tiitlivõistluste lõpuks, aga üllatusena tõesti haigus täielikult head kiirust ei kaotanud ja sain lõpuks kõik hooajale püstitatud eesmärgid täidetud.

MM õnnestus, suusa-o hooaeg õnnestus.

Kuigi vaimselt lõpetasin talve enda jaoks ära ja hakkasin suvele keskenduma, siis pärast MMi toimusid mõned võistlused suusal veel.

38km seljatatud!

Eesti MV sprint

Nüüd on hea hetk 100% aastale 2017 keskendumiseks, kui toimub Eestis MM o-jooksus. Pärast seda võib suusa-o-st edasi rääkida. Ilmselt see ei kao mu kalenderplaanist täielikult, kuid hetkel sisetunne ütleb, et järgmisel kahel aastal ma talvistele tiitlivõistlustele ei kandideeri.

Adios, amigos! Nüüd Hispaaniasse!

2014 - kooliaasta

2014. aasta oli elu kõige kiirem, seiklusterohkem ja igas mõttes tegusam aasta. Ammutasin hoolega uusi kogemusi ja kompisin oma kohta maailmas. Veetsin 1/3 oma aastast Eestist eemal.

73 võistlust 11 erinevas riigis

Mul ei olnud suuri eesmärke. Peamiselt katsetasin, millisel redeliastmel ma maailmas asun, et teaks, kuidas edasi ronida. Julge samm sai tehtud MKde, EMi ja MMi näol. Seisin silmitsi ajaloo kordumisega selle ühes kõige halvemas mõttes ja samas ajaloo tegemisega selle ühes kõige paremas vormis.

Minu aasta algas suusaorienteerumise lainel. Tuleb tõdeda, et ma ei täitnud ühtki endale püstitatud eesmärki. Minu laeks jäi 22. koht MK-l ja 28. koht EM-il. Aasta suurimal tiitlivõistlusel sain tulemuse kirja kuuest distantsist vaid kolmel. Suutsin korrata ka teatetiimiga poodiumivõimaluse nurjamist ... taas. See hooaeg oli suhteliselt põrumine.

Siiski, sain palju häid õppetunde, millest olen juba käesoleval hooajal ka lähtunud. Tulemusena olen esiteks olnud vähem haige. Teiseks ... ma ei hakka ette ruttama, ootan järgmise nädala ära. :)

SO EM. Venemaa. Teade.

Orienteerumisjooksu hooaeg algas puhkuseta - OJ EM toimus üks kuu pärast SO EM-i. Seega enda kogumiseks oluliselt aega polnud ja pidi ühe hooga ka OJ tiitlivõistlused ära võistlema. Tõsi see on, et need olid rasked. Viimaseks päevaks, teatevõistluseks, olin suhteliselt jõuetu, kuid seda suurem on rõõm kättevõideldud tulemuse üle - viies koht! Kui SO-s see ei õnnestunud, siis nüüd tuli ära. Tegime Eestile ajalugu!

Edasine hooaeg möödus vaiksemalt, kuid samas jätkus lõpuni välja väga positiivses rütmis. MK-d, MM ja üliõpilaste MM andsid hulgaliselt väärtuslikke kogemusi. Sain end võrrelda esimest korda maailma kõige teravama tipuga. 29. koht MMi lühirajal ja 13. koht üliõpilaste MMi sprindis süstisid kuhjaga motivatsiooni redelil kõrgemale ronimiseks. Kaks OJ hooaega on veel jäänud ja siis ongi käes MM Eestis - 2017, Otepää. Aeg läheb kiiresti!

OJ EM. Portugal. Teate finiš.

2014. aasta oli kahtlemata elu üks olulisim periood. Iga võistlus oli korralik koolitund ja esmakordne kogemus. Järgnevatel aastatel tuleb jätkata järjepidevat tööd ja sammuda julgelt redelil edasi. See ei ole kahtlemata kerge, kuid see on seda väärt.

Aastaid tagasi vaidlesin isaga, et kõik ei ole võimalik. Tõin näiteid ja püüdsin teda veenda, et kõik ei saa olla võimalik. Kuid ta argumenteeris nii osavalt vastu, et isegi, kui ma tean, et miski ei ole reaalne, siis mu sisemuses on esikohal arvamus-teadmine, et alati leiab viisi soovi täitmiseks. Küsimus on vaid tahtmises.

Ning nagu ütles mu ema:

"Sport on õpetanud meid seadma eesmärke, nende nimel tööd tegema ning väärikalt võitma ja kaotama."

Lõpetuseks tänan südamest kõiki toetajaid, sest teieta ei oleks see kõik võimalik.

Aitäh, kallid vanemad, kes te olete aidanud mind nõu ja jõuga.
Aitäh, hea treener Paul Poopuu, kelleta ma ilmselt ei tegeleks üldse selle spordialaga.
Aitäh, Kallisaba Puhkemaja, Aarens Projekt, PRT Automation, Ferroline Group, Estonian Business School, BodyFeel studio, SONY, Tare Kinnisvara, orienteerumisklubi JOKA, Kangasala SK, Järvamaa kultuurkapital, Türi vald ning Järvamaa Spordiliit.

Rõuge TV klipp EMV sprindist

Rõuge televisiooni võistlusjärgsete emotsioonide jäädvustus.

Evely Kaasiku & Liis Johanson - Eesti Meistrid 2014 orienteerumise sprindis

EMV sprint - jagatud kuld

Palavad tervitused Tšehhist üliõpilaste MMilt! 

Üks distants sai eile seljatatud - sprinditeade. Tulemuseks 11. koht 26 tiimi seas. Täna on kavas tavarada. Mina seda ei jookse, niiet mul on puhkepäev. Järgnevatel päevadel ootavad ees sprint, lühirada ja teade. Neis kõigis olen endast parimat ja natuke rohkem veel andmas. Kuna mu postitused kipuvad venima kohutavalt, siis kasutan praegused vabad hetked kasulikult ära ja jäädvustan enda elu esimese Eesti meistritiitli.

Täna tavarajal on stardis: Triin Aedmäe (start eesti aja järgi 10:35), Sigrid Ruul (12:07), Kerstin Uiboupin (12:17), Tõnis Laugesaar (13:08). Live tulemusi jälgige iga päev *siit*. Pöidlad pihku!

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SPRINDIS

Rõuge
Distants: 2,8km
Aeg: 15:17
Koht: 1.-2./ 31
* Teekond RouteGadgetis *

Enne starti tundsin, et jalg ei tohiks alt vedada. Kui teha korrektne sooritus, siis kõige kirkam medal peaks olema väga reaalne. Samas teadsin, et siin on ka teisi välejalgu kohal.

Step by step.
1. Ei julgenud kohe nurki hakata lõikama millegi pärast. K-punktist alates kuulsin mingit sahinat enda taga. Poolel teel sain aru, et keegi jälitab mind. See lisas kahtlemata kiirust juurde, mistõttu alguses oli kiirus kahtlemata veidi kõrgem, kui oleks muidu tavasooritust tehes olnud. Punkti sain kätte veatult.
2. Nägin kaardi järgi, et oliiviroheliste vahelt oleks hea, kuid reaalsuses ma ei suutnud silmaga kiiresti näha, kus see vahekoht on ja seega jooksin ringi. Ei oska öelda, kas kaotasin sellega või mitte, aga alguses võttis hetkeks kiirust veidi maha nendes lintides vahe otsimine kindlasti.
3. Kõik sujus valatult.
4. Kaardi järgi vaatasin, et läheks läbi valge. Ette vaadates taas pidin varianti muutma. Veel suhteliselt viimase hetkeni pigem kallutasin end valgesse, aga siis otsustasin, et targem on ringijooks.
5. Lindid ajasid veidi segadusse punktist väljudes. Lugesin, et lähen vasakult oliivirohelisi, aga kuna ei hoidnud päris heki äärde, siis olin juba sujuvalt lintide ääres ja leidsin sealt tunneli ning läksin oliiviroheliste vahelt. Ehk tegin täiesti ülearuseringi. Ei kontrollinud enda tegevust. Poolel teel viiendasse nägin, kuidas ees startinu läks kuuendasse. Jälgisin hoolega, kuhu majadevahele ta jooksis ning kuidas punktist väljus. Võib-olla isegi liiga hoolega.
6. Kui nüüd ise kuuendasse läksin, siis ikka kahtlesin, milline maja see täpselt nüüd oligi ... ehk oleks pidanud varem rohkem ettelugemisele keskenduma kui konkurendi jälgimisele. Olen loll.
7. Punktist väljusin aeglaselt. Võtsin punkti hetkeks seistes, et lugeda samal ajal kaarti järgmisesse mineku jaoks. Pärast majanurka ei keeranud kohe puntki, vaid jätkasin kogemata liikumist edasi ja siis keerasin järsult vasakule. Keerasin maja kõrval joostes kaarti ja proovisin pikka etappi ette lugeda. Ei teinud viga, aga kogu etapp olid mingid pisipisiasjad, mis võtsid aega ja mida saaks ära hoida või leevendada.
8. Seitsmendast väljusin hoolikalt veel etapi lõpuosa lugedes. Kui sain selle paika, siis lisasin ka tempot juurde. Enne keeluala oli kerge kõhklusmoment, kas minna enne või pärast seda. Kuid sinnani jõudes ja nähes olukorda reaalsuses, siis tundus tark valik enne.
9. Enne kaheksandasse jõudmist oli juba selge, et lähen vasakult. Nägin, et mu ees mindi samuti, niiet polnud kahtlustki.
10. Alguses oli suunaga pisike segadus punktist väljumisel, aga edasi kõik sujus.
11. Kümnendasse minnes jätsin üheteistkümnendat lugedes vaid kaardipildi mällu, aga mitte ühtki detaili. Seega proovisin nüüd kaarti lugeda ja samas joosta. Olin veidi ebakindel endas, sest kõik tuli nii ruttu vastu ja ma ei jõudnud ära lugeda. Ja selle tulemusena seisin korraks ka enne minu punkti olnud punktis.
12. Aiast väljudes nägin, et mu ees startinu ja Kerstin on koos ees, aga kuidagi väga alla jooksnud nõlvast. Ise keerasin varem parki, kuid jooksin ilmselt ikkagi veidi liiga nõlvast alla ära. Pöörasin neile liiga palju tähelepanu. Teevaliku lõpplahendus oli jäänud suures jooksutuhinas samuti tegemata. Tahtsin joonele võimalikult lähedale hoida ja märkasin eest startunut ühest hoovist paremaltpoolt mööda jooksmas, mis tõmbas ka mind sinna. Seejärel märkasin Kerstinit, kes ei jooksnud sinna. Heitsin korraks pilgu kaardile, tegin kiire korrektuuri jooksusuunas ja õnneks suutsin ise suuremast veast hoiduda. Siiski paar sekundit taas kadus sellele jamamisele.
13. Poolel teel oli väike kõhklus enda asukoha suhtes, aga viga ei teinud ja kuhugi ei kaldunud. Vaatasin, et saan punkti täiesti Kerstini ja teise konkurendi järel võtta, kuid kukkusin napilt enne punkti jõudmist treppide all. Libistusin veeloigus ja käisin mõnuga külili. Niiet nad said taas eest ära.
14. Kaart oli mudane ja mul polnud aimugi, kuhu peaks jooksma, sest peale selle, et vasakule sillale vaja keerata mul etteloetud polnud. Tahtsin käega kaardi puhtaks tõmmata, kuid nähes, et see pole puhtam, jooksin lihtsalt tuimalt eesolijatele järgi. Enne käänakut paremale olin kaardi kuidagi vastu pükse pühkides enam-vähem loetavaks saanud ja teadsin täpselt, kuhu joosta. Kerstin tegi väikese kaarekese, kuid sellegipoolest jõudis punkti esimesena. Kahjuks aga tal SI ei töötanud, niiet lasi teisel konkurendil punkti ära võtta. Siis proovis uuesti, ikka ei töötanud ja lasi minul võtta punkti. Ning siis lõpuks sai pärast mind alles selle võetud.
15. Lasin end konkurendil häirida. Ta hakkas vasakule poole maja jooksma ja kuna mul endal polnud korrektselt etteloetud, siis hakkasin järgnema. Sai jälle üks ülearune kaareke tehtud. Taas ei oska ise oma peaga orienteeruda.
16. Enne kraavi sain lõppudelõpuks ka teisest konkurendist, kellele olin järgi jõudnud, mööda. Keskendusin aga taas liiga palju jooksmisele ja punkti jõudmisele, niiet ettelugemine jäi varju.
17. Vale variant ehk ringi ümber aia. Õiget märkasin alles aiaaugust möödumise hetkel.
18. Pingutasin nii, kuidas jaksasin tõusu, sest nüüd seljataga olevat konkurenti mul polnud mõtteski mööda lasta (hingas kuklasse ja keegi karjus talle viimase punkti juures, et minust mööduks). Vaheaegasid vaadates olen üllatunud. 4 sekundit parimale ajale! Mis mõttes, mis tegin!? :D

Kokkuvõttes. Kiirusega võib pigem rahule jääda. Veidi tundsin, et on vaja veel puhata, et üliõpilaste MMil lendaks. Küll aga on palju-palju nuriseda kaarditöö osas. Midagi suurt ei teinud, kuid väikeseid nurgakesi, ebakindlushetkesid jms, mille arvelt saaks sekundeid kokku hoida, on kõvasti!


Kuna uudne ajajäädvustussüsteem SI Air ei töötanud korrektselt kõigil võitlejatel stardis ja finišis, siis arvestati ausate tulemuste saamiseks kõigi aeg viimase punktini. Seega lõpusirge ei läinud kirja. Nende tulemuste järgi on naiste esikuus järgnev:

1. Evely Kaasiku JOKA 00:15.17,0 00:15.17
1. Liis Johanson Kobras 00:15.17,0 +0:00,0
3. Elo Saue              Ilves          00:15.22,0 +0:05,0
4. Grete Gutmann SK100 00:15.28,0 +0:11,0
5. Anu Åkerman Peko          00:15.34,0 +0:17,0
6. Sigrid Ruul JOKA       00:15.48,0 +0:31,0
* Tulemused *

Niiet mu esimene Eesti meistritiitel on jagatud tiitel ja seega pisikese hõbedase maiguga. Kuid kuradi vinge on ikka! :) Kumb meist tegelikult võitis või kas jäimegi lõpuks viiki, on teada vaid ühel mehel ja see on kaameramees, kes meie lõpusirgeid filmis.

Hehhee, ja esimesed staarihetked *Aktuaalses Kaameras*.

Mu supertubli klubi!

Minu esimesed maailmameistrivõistlused

5.-12. juuli
Itaalia, Trentino & Veneto

SPRINT
Kvalifikatsioon

Distants: 3,4km
Aeg: 14:51 (+1:13)
Koht: 14. - edasipääs finaali, jess!
Tulemused.
Eesmärk oli teha kindel sooritus. Teadsin, et kiirusest veatu soorituse puhul puudu ei peaks tulema. Tulemus kinnitas arvamust. :) Paarkümmend sekundit siiski saab kokku norida. Tagantjärgi meenutades on selgelt meeles kaks suuremat viga - 12. ja 18. punkti. 12. punkti minnes läks järg veidi sassi ja ei pannud kaardipilti maastikuga kokku majadelabürindis. See oli suhteliselt etapi lõpuosas enne aiaväravast läbijooksu, jooksin ühest ristist mööda kollase pargitükikese nurka. 18. punkti keerasin jälle liiga vara majadevahele vasakule sisse. Lisaks ka väiksemaid variandivigasid. Aga põhiline oli see, et pääsesin finaali ja kõike oli võimalik parandada! Jalad olid kuumast pehmed ja rasked, aga siiski lootsin õhtul finaalis hästi joosta.

Finaal

Distants: 4,0km
Aeg: 20:14 (+4:42)
Koht: 44.
Tulemused.
Ilmselt elu kõige kehvem sprindijooks. Lihtsalt mittemiski ei klappinud. Füüsiline ja vaimne seis olid allapoole igasugust arvestust ja ma ei osanud jooksu ajal midagi muud teha, kui lihtsalt edasi joosta, kuni tuleb finiš ja kõik saab läbi. Juba kolmandasse punkti minnes koperdasin, sest mul polnud etteloetud. Edasi pea igasse punkti. Lihtsam ehk oleks loetleda punkte, mis sain kenasti kätte. Ühesõnaga pettumus on suur. Ainus lohutus on see, et vähemalt jooksin finaali. Always look at the brightest side!

SPRINDITEADE
Mina - Kenny Kivikas - Kristo Heinmann - Liis Johanson
Distants: 3,9km
Aeg: 15:55 (+1:23)
Koht: 25.
Tiimi koht: 23.
Tulemused.
Pärast sprinti läksime kõrgemale mägedesse (1000+ m), kus oli tunduvalt mõnusam jahedam. See tõstis enesekindlust ja enesetunnet, et nüüd võib kergemaks minna. Sprinditeates oli ilm võistlemiseks üpris ideaalne (alguses) - alla 20 kraadi ja mina sain veel suurema vihmata joostud. Hiljem oli väga kõva äikesevihm. Jooks aga ei läinud taas päris nii nagu soovitud. Eelmine päev meetingul sai räägitud, et raja esimene pool on seal pool, kus on ka tiiminumber (rajal oli kaardivahetus - üks kaart ühelpool ja teine teiselpool). Enne starti sai aga kellegagi arutatud, et nagunii on esimene pool allpool. Stardis oligi viimane mõte vaid peas ja tegelik instruktsioon unustuses. Nii võtsin valetpidi kaardi ette. Leidsin kähku enda asukoha üles, aga kolmnurk oli kuidagi jubevales kohas ja rada jätkus jubevales suunas. Kontrollisin suunda, proovisin kaarti teistpidi klapitada ... kuni lõpuks tabasin, mis toimub. Selleks ajaks olin juba K-punktis. Ja kui uuesti esimesse minekut lugema hakkasin, siis olin juba õigest ristist möödas. Kuna päris 100% kindel polnud tänavavahes, kuhu keerasin, siis läksin tagasi. Jäin juba 20s maha. Tirisin siis järgi nii kõvasti kui suutsin. Ilmselt tirisin end ka kinni, sest pärast vaatepunkti üks hetk ma lihtsalt surin.
Taas jäi palju puudu heast sooritusest. Sprinditeates pole 20s viga andestatav. Eriti esimeses vahetuses. Teised andsid parima ning korraldajate (üks läbipääs keelualat polnud päris nii kui kaardil ja külvas segadust) ja enda vempude lõplik tulemus 23 koht. Kaugeltki mitte see, millest unistasime.

LÜHIRADA

Distants: 5,0km
Aeg: 45:55 (+8:52)
Koht: 29.
Tulemused.
Läksin metsa teadmisega, et tuleb lihtsalt puhas jooks teha. Siis on kõik võimalik. Ja selle eeldus on 100% kontrollitud tegevus. Alguses enam-vähem nii läkski. Siis jõudsin enda ees startinule järgi ja lasin veidi tal enda sooritust häirida. Kohe sain ka karistatud ja tuli peaaegu minut viga. Üheteistkümnendasse minekul ei osanud kohe teha head varianti. Punkt on küll lihtne, aga ma suutsin end ikka paremale liiga alla kaljudesse kallutada. Ja ma ei jooksnud sinna hooga, vaid ainult pidurdades ja mõnd kindlat objekti otsides, mille järgi end suunata ja paika panna. Üle poole minuti hävimist. Kolmeteistkümnendasse taas väga suur ebakindlus. Ei leidnud kuskilt silmapaistvat kivi ja kivihunnikut. Seisin väga palju. Ka napit enne punkti lagendikult jõudmist, kuigi siis oleks võinud juba olla endas kindel. Üldse seda lagendikku olen kindel, et oli kaugelt juba näha ja oleks saanud suunaga peale joosta .... eks ikka lemmiksõnad meil kõigil ju: olekspoleksolekspoleks :). Praegu kaotasin taas üle pool minuti sellele jaburusele, mis ma tegin. Järgmine kord olen targem. Nüüd ilmselgetl kiirustasin punktist väljumisega. Selle asemel, et julgelt teed kasutada oma enesekindlusprobleemidega. Ma läksin ikka otse. Õnneks sain punkti ilusti kätte, kuid siiski oleks (taas) saanud palju targem olla. Lõpp oli üldse ebakindel ja tegelikult ilmselt tean ka põhjust. Kommentaatorit oli metsa hullult hästi kuulda. :D Kuna ei startinud taga kuumas grupis, siis kõik kõige tugevamad olid alles tulemata ja tänu ka suhteliselt hästi õnnestunud jooksule võtsin järjest liidripositsioone. Mingi hetk aga kuulsin, kuidas spiiker koguaeg mu aega võrdles erinevate jooksvalt raadiopunkti läbijatega. Mõtlesin, et ei lase häirida ja keskendun oma asjale. Aga sellele mõtlemine juba tähendas ikkagi valele asjale mõtlemist. Keeruline oli mõtlemiselt orienteerumistegevusele tagasi saada. Aga kindlasti superhea kogemus ühele noorukile! :P

Ehhhehhee. Hästi jäädvustatud hetk (tänud, Silver Rebenits). :D

Rõõmsad hetked. Ja ega enam vähemaga ei tahagi nagu leppida.
Motivatsioon tõusis kõrgemale kui lakke! 

TEADE

Liis Johanson - Annika Rihma - mina
Distants: 5,0km
Aeg: 50:56 (+ .. ei oska nii palju arvutada)
Koht: 17.
Tiimi koht: 20.
Tulemused.
Teadsime taas, et kõik on võimalik nagu oli ka euroopakatel, kui viiendaks tulime. Sama tiim, sama järjestus. Lihtsalt oli kõigilt taas häid sooritusi vaja. Seekord aga päris nii ei läinud. Kõik feilisime omajagu. :D Liis tuli 19. kohal, Annika 21. Mul õnnestus meid teise kümnesse taas tõsta. Ma isegi ei vaevu väga detailset analüüsi tegema. Põhimõtteliselt 6 minutit, kui mitte rohkem võib kokku lugeda küll igasuguseid "olekseid". Aga las see aeg jääb. Oluline on see, miks see aeg tekkis. Ja suhteliselt 98% juhtudest on ikkagi probleemiks kindlate valikute tegemine-elluviimine.


Kokkuvõtteks.
Viriseda on meeletult. Aga siiski olen õnnelik, et tegelikult said MMile püstitatud eesmärgid täidetud. Ja hea on tõdeda, et arenguruumi on küllaga. Palju nukram oleks ju, kui näeks, et lagi on saavutatud.

Gaas põhjas edasi! :)

WOC 2014

Ja hakkabki pihta!

MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED

Itaalia

Minu võistlusprogramm:
L 5.07  - SPRINT
E 7.07 - SPRINDITEADE
R 11.07 - LÜHIRADA
L 12.07 - TEADE

Live tulemustel saab silma peal hoida siin (keri alla pealkirjani "Live").
Nüüd pistke pöidlad pihku ja pigistage neid hästi kõvasti täpselt üks nädal!

Homme hommikul on sprindi kvalifikatsioon (Burano saarel). Minu start on juba kell 9:12 siinse ehk 10:12 Eesti aja järgi. Õhtul on finaal (Veneetsias).

Elu on siin muidu imeline! Mõnes mõttes isegi kahju, et juba homme peab mägedesse minema.

Eesti sprindikoondis ja treener Elo Saue