SOS

Ma olen täiesti nõutu .. ma ei tea, mida teha .. ma ei saa mitte midagi aru .. Keegi aitaks?

Probleem seisneb selles, et ma ei oska suunda hoida. Nii Peko Kevadel kui Jüriööjooksul juhtus täpselt sama jama. Kahjuks viimasel rohelises soos ja pimedas, mistõttu vea hind oli eriti magus.

küll on tore, et GPS oli peal :)

Punktist A punkti B minek. Valisin, et lähen suunaga ainult kompassi järgi. Enne tee ületamist tegin variandi, et lähen otse suunaga väikesele pätsile peale ja siis edasi raiesmikule. Jooksin metsa sisse, vaatasin suunda, keerasin end täpselt suuna järgi. Sisemuses samal ajal keegi karjus, et "sa jooksed vales suunas!". Seisin korra, suund ikka nagu oleks sinna näidanud, kuid siis keerasin ikka enda sisetunde järgi, sest see oli täiesti ebaloogiline, et pean paremale keerama. Samas veits aga arvestasin ka seda, mis kompass näitas. Jõudsin kraavini. Otsisin kohe kaardilt kraavi, mis jääks raiesmiku ja tee vahele. Sellist polnud. Ainuke kraav oli paralleelselt lilla joonega, mis läks punktist punkti. Ilmselge, kuid minu jaoks müstika, oli see, et kaldusin kuidagi kraavi äärde ... ma ju hoidsin niiiiii rangelt suunda!! ... Kusjuures kraavi ääres seistes oleks ka nagu suund klappinud. Sisetunde järgi hakkasin rohelisest välja valge poole raiuma. Mingi aeg suunataju hakkas nõrgemaks muutuma pidevalt puude vahel sik-sakitades ja vaatasin uuesti suunda. Vist klappis. Mingi hetk aga kui suunda vaatasin, siis enam ei klappinud. Arvasin, et äkki olengi ära kaldunud. Jooksin suuna järgi ... jõudsin jälle kraavini. Ma lihtsalt ei saanud aru, kuidas ma jälle sinna sattusin. Teadsin, et ei tohi ületada, seega liikusin tagasi .. võinoh, tundus nii. Siis jõudsin ühe laiemalt vesise maa-alani. Tundus, et see võib olla enne raiesmikku kollakas ala. Mõtlesin, et äkki olen siis sattusin sinna, et see on mingi märjem koht. Läksin läbi sellest ja jõudsin maismaale. Sain aru, et märg ala oli laialivalgunud kraav ning jõudsin kunagise 39. punkti lähedusse. Suvaliselt aga soosse tagasi ei tahtnud joosta, seega jooksin maismaadpidi edasi, et end paika panna. Jõudsingi punkti nr 39 ja sealt siis jooksin tundejärgi ja kaarti (kuid mitte suunda) vaadates otse raiesmikule.

Peko Kevadel oli täpselt samamoodi. Siis jälgisin samuti ülitäpselt suunda, kuid reljeef ja varieeruv metsa tihedus püüdis mind kinni ning hoidis suurema vea eest. Tegin kaks korda nii, et keskendusingi põhimõtteliselt ainult suuna hoidmisele ja liikusin suhteliselt aeglaselt, et mööda ei paneks ja tegelikult samal ajal pidevalt kaldusin kuhugi poole. Eile Jüriööl esimest korda kraavini jõudes sain aru, et toimub sama, mis Peko Kevadel ning seetõttu liikusin üliüliaeglaselt, seisin mitu korda ning jälgisin ka seda, et kaart oleks maapinnaga võimalikult paralleelselt. Kuid ikka panin jumala puusse. Ja ma ei saa aru, mis toimub ning miks nii toimub ... teaks põhjust, saaks vähemalt proovida parandada ... SOS